Et päevad saaks Valgust täis!

Oleme astunud ajas jõulude ootusaega. Ootame, et päevad saaks taas valgust täis. Talvine pööripäev, mil kõige pimedam aeg annab käe valgusele, on lootuse
kõrghetk, mida aegade algusest on inimene tähistanud. See on kummardus
Loojale – tänu ja austus loodu eest . Tänu kindluse eest, et maailm kestab
ja on hoitud. Et on õhtu ja on hommik. Et valgus võidab pimeduse. Ja Valgus
on elu allikas.

Ka kristlastele on see talvine pööripäev vägagi pöördeline päev – just
siis tähistame Jumala Poja sündi, kes on andnud inimestele lootuse, elule
uue sisu ja tunnetuse.

Mitmed pärimused kirjeldavad traditsioonide teket, mis kujundavad meie
teineteisest hoolimise vajadust. Jõulutunne väljendub Armastuses. Armastuses
kinkis Jumal oma Poja ja kingituste kaudu jagame meiegi armastust. Armastus
muudab kõik. Ja kuigi vahel ei saa me kingitust kuidagi käega ei katsuda
ega silmagagi näha. Ometi ei ole armastus ka lihtsalt emotsioon. Kuid meie
tundemaailma ning mõtlemistki kujundab see küll.

Lapse sünd on ime, mida lapsevanemad kogevad. Lapse sünniga muutub kindlasti
palju, elukorraldus ei ole kindlasti enam endine. Sama on jõululapse
sünniga. Kui me oleme jõululapse oma perre vastu võtnud, on meie elu
muutunud.

Nii nagu me inimlapse sünniks valmistume, nii valmistume me ka jõululast
vastu võtma.

Kirikukalendris on selleks ootusaeag – advent – aeg, mil saab oma ellu
vaadata, mõtiskleda, mis väärt maha jätta ja mida uuendada, kasvatada.

Kiire elurütmi juures me ei märka olemise müstilist, selle imelisuse poolt.
See on midagi sellest, mis toimib meie osaluseta ja jätab kindlasti meie
ellu jälje. Nagu ka jõuluajal – kui me koguneme jõulukuuse ümber, kui me
oleme perega koos ühises ringis, jagame üksteisega toredaid hetki, jagame
kingitusi – ja olles nendes hetkedes, tundub kõik toimuv üsna tavapärane,
kuid hiljem nendele tagasi mõeldes, meie mälestustes kerkivad need hetked ja
tunnetused esile kandes ka erilist värvingut.

Tänapäeva inimesed nimetavad jõuluimesid päkapikkude töötulemuseks – nende
abil saab nähtamatu nähtavaks. Sedasi seletatakse lastele jõulusokkidesse
toodud maiustuste teket, nii püütakse meis meie parimaid omadusi esile tuua
– ole hea laps, päkapikud näevad ja kuulevad…

Vanasti teadis iga laps, et Jumal on kõikjal ja Tema teab ja näeb ja kuuleb.
Ja aitab. Jumala abi on üks osa Armastusest. See ei ole ainult jõulukink
jõulupuu all klantsivas paberpakendis. Päkapikud tulevad veidi enne jõule ja
kaovad seejärel järgmiste jõuludeni taas ära. Kui me Jumala Poja kingitusena
vastu võtame, jääb ta meie saatjaks, võttes osa meie igapäeva elu muredest
ja rõõmudest. Ja nähtamatu võib saada igal päevaks nähtavaks. See on
aastaringne jõuluime.

Ja lisamata ei saa kuidagi jätta – igaüks meist võib Jõululapse oma ellu
kaasa võtta. Selleks ei pea ootama isegi mitte jõuluõhtut või talvist
pööripäeva. Pidu ja ülev hetk, mil Valgus pimedusest võitu saab, võib juba
praegu alata. Valgus on eluallikas.

Reklaam