„Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.“ (Apostlite teod 4,13)
Variserid olid isehakanud eksperdid, kes võtsid sõna erinevatel teemadel. See omakorda võimaldas neil otsustada, kes kuulub nende hulka ja kes jääb välja. Ringisolijad muutusid väljasolijate osas arvustavaks. Filosoof Dallas Willard kirjutab: „Kui paljusid inimesi tõukavad eemale kristlased, kes on tundetud, külmad, eemaolevad, igavad ja rahulolematud? Ometi on selliseid kristlasi igal pool.“ Tõde on, et kui meie elu ei iseloomusta ehe rõõm ja Jeesusele pühendumine, siis üritame leida pealiskaudseid erinevusi meie ja „ilmalike“ vahel. Jeesus ei teinud seda ja kui kirjatundijad tema käest küsisid, mis on kõige esimene seadus, siis vastas ta: „Armasta Jumalat ja armasta inimesi.“ (Vt Mk 12,29-31) Paulus kirjutas oma kirjas korintlastele: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.“ (1 Kr 13,1) Üks kõige suuremaid komplimente, mis jüngritele tehti, oli äratundmine, et nad on „Jeesuse kaaslased.“ (Ap 4,13) Kristluse kõige olulisem pooltargument on, et usklikud saavad oma elu Kristuselt. Kõige suuremaks vastuargumendiks on kristlased, kes arvustavad, on uhked ja ensekesksed. Milline oled Sina?
Piiblisalmid tänaseks: Hb 9 Lk 10:13-24 Ps 28 Õp 5:3-6
