„Ta läks mäele palvetama.“ (Markuse 6,46)
Enne, kui Jeesus läks Galilei järvele, käis ta mäel palvetamas. Ta jättis rahvahulga nõudmised ja soovid päikeseloojangul, oli koos isaga üksi kuni päikesetõusuni ning mäelt alla tulles oli ta täidetud Jumala vaimuga ning vaigistas tormi. Palve on mägi, millele tuleb ronida. „Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele.“ (Ap 3,1) Kui ootad, et Sul tekiks tunne palvetada, siis ei ole Su palve pidev. Palvetamine on distsipliin. Mida enam seda teed, seda suuremaks kasvab soov jätkata ja seda suuremat rõõmu koged. Kuid enne pead „rahvahulgast“ ära pöörduma. Kristus teadis, kuidas ära pöörduda elu nõudmistest ja meelitustest. Enne, kui argipäevakeeris Sinust kinni saab, mine üles palvemäele. Seal täidab Jumal Sind uue jõuga, aitab, annab nõu, lohutab, julgustab ja tervendab. Regulaarselt palvemäel käijaid iseloomustab rahu. Väljakutsele vastupanemise julgus on vaid palve kaugusel.
Piiblisalmid tänaseks: 1Ku 14-25 Lk 12:13-21 Ps 6 Õp 6:16-19
