Õppides juhtima I

„Sa ei jaksa seda üksinda teha.” (2. Moosese raamat 18,18)

President Theodore Roosevelt ütles kord: „Parim juht on see, kel on tarkus valida head mehed, kes teevad, mis tarvis ja kel on piisavalt enesedistsipliini, et mitte sekkuda nende töösse.” Põhiline on, et kui Sa ei õpi delegeerima, siis Sinu juhtimine nõrgeneb ja visioon stagneerub. 2. Moosese raamatus väsitas Mooses end füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt, püüdes kahe miljoni iisraellase nõudmistega hakkama saada ja olla iga probleemi vastus. Siis ütles tema äi talle: „Sa ei jaksa seda üksinda teha. Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu.” (2 Ms 18, 18-19) Abi palumiseks on tarvis tarkust, küpsust ja alandlikkust. See on tugevuse, mitte nõrkuse märk. Neile, kes on uhked selle üle, et kõike üksi suudavad, on see suur suutäis. Tõde on, et Moosese käitumisest ei tõusnud ei rahvale ega talle endale head.  Juhina on kerge omaenda tähtsust ja võimekust üle hinnata. Seetõttu hoiatas Paulus: „Ära mõtle üleolevalt, vaid mõtle nõnda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud. (Rm 12,3) Jumal on Sinu ümber pannud inimesed, kel on teatud anded ja oskused. Neid ära tundes ja kaasates saab töö hästi tehtud ja inimesed on rahul. Jumal on loonud meid üksteisest sõltuvaks. Mõjuvõimu välja jagamine õigetele inimestele tegi Moosese juhtimise tugevamaks, nii nagu Jumal oli seda plaaninud. Kui üritad olla kõik kõikidele, siis see morjendab Sind lõpuks. Sa ei ole kutsutud kõike tegema, vaid tegema läbi teiste. See ongi juhtimine.