Uudised

Lumememmede tegemise võistlus jääb laupäeval ära!

Jaanipäevaga algab sillerdav suvi. Raadio 7 lubas juhul, kui jaanipäeval juhtumisi lund sajab, korraldada  lumememmede tegemise võistluse. Tundub, et võistlus jääb lumerohkemaid päevi ootama. Aga raadiopäev sillerdava kavaga toimub igal juhul! Saated on kantud Ristija Johannese kuulutusest anda eneses ruumi Uuele. Et sünnipäev – jaanipäev on ju Ristija Johannese sünnipäev, peab  kulgema rõõmu ja lauluga, siis on võimalus osa saada ka suurest  laulu- ja muusikapeost – Raadio7 arhiivist mängime ette 2015. aasta vaimulikul laulupäeval meie kirikukooride esitatu. Raadio 7 klubis meenutame pühapäevakoolide tegevust ja õhtul oleme laupäevale omaselt ikka saunas. Hüva leili soovime kõigile kuulajatele. Täpsem kava meie kodulehel www.raadio.ee/saatekava . Sillerdavaid hetki koos Raadio 7!

Head võidupüha! Rõõmu jaanipäevast!

Suvisel pööripäeval tähistab kristlik kirik Ristija Johannese sünnipäeva. Eks sellest ka eestkeelne nimi – Jaan ja jaanipäev. Ristija Johannes ühendab oma tegevusega Piiblis Vana ja Uue Testamendi.  Sündides Vana Testamendi ajastul, on ta otsekui sillaks Uue Testameni aega. Ristija Johannese kuulutus on lihtne, kuid südamessetungiv: ,,Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” See kuulutus põhjustas rahvaliikumist Jordani jõe äärde, kus Johannes ristis rahvahulki.

Vanast uude astumine pidi toimuma meeleparanduse ehk muudatuste teel. Uued korraldused ja välised kombed ei muuda põhiliselt midagi. Uus peab sündima meie sees ja alles seejärel muutuvad ka välised vormid ja meie käitumine.

Südame ja meelsuse muutmine on raske töö. See on kui põlemine. Nagu puude põlemine jaaniööl. Ometi rõõmustavad inimesed jaanitule ümber. Põlemisel vabanev soojus ja valgus aitab jätkata igapäevaseid toiminguid.

Jaaniöö võib saada  ka meile sillaks uude ellu,  kui me iseendas anname ruumi Ristija Johannese sõnumile.

Head võidupüha! Rõõmu jaanipäevast!

Lia Virkus: Midagi teistmoodi lisaks grill-lihale

Röstitud kartulisalat sparglite ja sinepise vinegrettkastmega

Röstitud kartulid koos sinepise vinegrettkastme ja spargliga on võrratu maitseelamus.

1 kg  kartuleid

3 sl õli

1 tl soola

1 tl jahvtatud musta pipart

300 g rohelist sparglit

200 g rediseid

1-2 sl väikseid kappareid

Sinepine vinegrettkaste:

2 šalottsibulat

2 tl Dijoni sinepit

1 sl valge veini äädikat

1 sl suhkrut

1 tl meresoola

1 tl musta pipart

1 tl soola

1 dl õli

1 dl basiilikulehti

 

Pese hoolikalt koorega kartulid puhtaks, viiluta. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli ja maitsesta soola-pipraga. Rösti eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juurs 20-30 minutit, kuni kartulid on pehmed, aga samas hamba all veel meeldivalt krõmpsud.

Keeda sparglid vees pehmeks ( u 3 minutit), aga kindlasti jäta ka need veel  mõnusalt krõmpsuks. Lase jahtuda ja valmista samal ajal kaste. Koori ja haki peeneks sibulad, sega sinepi, äädika ja maitseainetega, vispelda vähehaaval hulka ka õli, kuni saad paksu emulsiooni kastmeks. Lisa hulka hakitud värsked ürdid. Sega hulka kartulid, spargel,. Maitse, maitsesta vajadusel veel ja serveeri.

Lia Virkus soovitab pidulauale huvitavat ja maitsvat salatit

Puuviljasalat suitsukanaga

Neljale

Kerge ja mõnus peolauasalat, mida olen valmistanud juba kümneid aastaid. Alati on olnud sellel menu külaliste seas!

1 hiina kapsas

400 g suitsukana või -kalkunit

1 apelsin

200 g viinamarju

1 ananassikonserv  omas mahlas ( 227 g )

2,5 dl majoneesi

Vajadusel soola või sidrunipipart

Tükelda hiina kapsas, suitsukana, kooritud apelsin ning poolita viinamarjad, sega kõik kokku majoneesiga. Nõruta ananassikonserv ja lisa salatile, maitsesta vajadusel vähese soolaga.  Lase salatil võimalusel külmas maitsestuda 15-30 minutit.

 

 

Lia Virkus soovitab: rabarber sobib ka soolaste toitude juurde


Ahjulõhe väikese tsilli, rabarberi ja ingveriga

Neljale

Valmistusaeg:10 minutit + ahjus 20-30 minutit

Värske rabarberihake koos ingveri, tsilli ja pruuni suhkruga teeb ka ahjulõhe kevadiselt põnevaks ja uudseks.

1 nahaga kalafilee ( lõhe, forell või mõni valge kala)

Tükike ingverit

0, 5-1 tl tsillihelbeid

1 rabarberivars

1 sl pruuni suhkrut

Soola ja musta pipart

Haki rabarber või viiluta õhukeselt, haki ka ingver. Tõsta kala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, maitsesta soola pipraga. Laota peale rabarberiviilud, hakitud ingver ja tsillihelbed. Puista peale suhkur, just rabarberiviliudele. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-30 minutit.

 

Nostalgiline rabarberi-lehtsalat

neljale

Valmistamisaeg: 10 minutit

Varasuvel on hea võtta peenrast värskeid krõmpse salatilehti, tükeldada juurde paar noort rabarberivart ja segada grillitud liha-kala kõrvale mõnus kergelt äädikane hapukoorekastmes salat.

1 suurem roheline salatipea

2‒3 rabarberivart

Kaste:

1 dl hapukoort

1 sl (pruuni roo)suhkrut

3 tl õuna- või valge veini äädikat

Tükelda rabarber, rebi salat tükkideks. Sega äädikas suhkruga sulamiseni ning sega kokku hapukoorega. Tõsta kaste salatile, sega läbi ja söö kohe. Vajadusel lisa hapukoort või maitsesta veel äädika või suhkruga. Salat peaks jääma meeldivalt hapukas ja lahe.

Lia Virkus soovitab: Mascarpone- rabarberikook

12 tk

Imehea igakevadine  lemmik on vanilli-mascarponevahust rabarberikook, mis alati üllatab oma meeldiva hapukusega. Retsept pärineb mõned aastad tagasi sõber Merritilt, ei tea, kas tema ise seda enam küpsetabki?

Rabarberimoos:

500 g rabarberit

3 dl suhkrut

1 vanillikaun

Põhi: 270 g heledaid küpsiseid ( nt Digestive)

100 g võid

Täidis:

750 g mascarponet

300 g vanillimaitselist kohupiimapastat

1, 5 dl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

1 dl maisitärklist

4 muna

1 dl vahukoort

 

Tükelda rabarber ja keeda suhkru ja pooleks lõigatud vanillikaunaga ( seemned puhasta noaga potti) 10- 15 minutit. Lase jahtuda. Selle võib valmis keeta ka juba eelmisel õhtul. Purusta küpsised ja sega sulavõiga, suru 24- 26 cm lahtikäiva vormi põhja. Küpseta 170 kraadi juures 10 minutit. Lase jahtuda.

Täidise jaoks vahusta toasoe mascarpone kohupiimapastaga, lisa suhkrud, tärklis, munad ja vahukoor, vahusta kõik läbi. Sega lõpuks ka hooletult hulka moos ja kalla

vormi põhjale. Küpseta 150 kraadi juures u 1 tund ( või 5-10 minutit kauem, oleneb ahjust), pealt keskelt peab kook veel võdisema, kui ahjust välja võtad .Ainult nii jääb mahlane ja siidine. Lülita ahi välja ja jäta kook lahtise uksega ahju jahtuma. Tõsta seejärel üleöö külma, maitseb parimalt külmana ja järgmisel päeval

EELK kirikukongress võttis vastu avalduse kiriku rollist ühiskonnas

26. ja 27. mail Tartusse Eesti vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva
tähistavale kirikukongressile kogunenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
(EELK) liikmed ja kaastöölised võtsid vastu avalduse kiriku rollist Eesti
ühiskonnas.

Tartus kogunenud kirikukongress rõhutab oma avalduses, et Eesti Evangeelne
Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab
kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on meie identiteedi ja
kogukonna üks alustaladest ning rahva hariduse ja kultuuripärandi
kandjatest.

Kirik, eristades usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku
poliitilist ühiselu, osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises
arutelus ning, teenides ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga, kannab ka
sotsiaalset vastutust.

EELK vaba rahvakirikuna on osa üleilmsest Kristuse kirikust, olles osaduses
ja tegutsedes koos teiste kirikutega Eestis, Euroopas ja kogu maailmas.

“Kristlik usk ja kirik rajanevad evangeeliumis avalikuks saanud kolmainu
Jumala ustavusel, kohalolul ja tegutsemisel. Selles tänulikus veendumuses
ja usalduses vaatame juubeliaasta kirikukongressil julge ja rahuliku
südamega tulevikku,” tõdetakse avalduses.

Meenutamaks ja tähistamaks Eesti rahvast ja siinset 800-aastast kristlikku
elu mõjutanud suurte sündmuste aastapäevi, 500 aasta möödumist luterlikust
reformatsioonist ning 100 aasta möödumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
ja Eesti Vabariigi sünnist, on 2017. ja 2018. aasta on Eesti kirikurahva
poolt pühendatud teemale „Vabaduse teetähised“.

Vaata ka:

Kirikukongressi avaldus

EELK pressiteade

Eesti suurim vabaühendus tähistas oma 100. sünnipäeva

2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi
toonud esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil
sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Seda sündmust, aga ka 500
aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest, tähistati sel reedel ja
laupäeval Tartus kirikukongressiga.
Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi
peasekretär isa Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor
Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop. Kongressi raames toimusid
vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid.
Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti
reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikasja (ümbrik ja postmark)
ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku
koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda
sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased
Eestist ja välismaalt.

Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku
Kiriku autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on
Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip
ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu
teeneteist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile.
EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10
EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.

Aasta vaimuliku tiitli pälvis Palamuse hooldajaõpetaja Urmas Oras ning
aasta juhatuse esimehe tiitel omistati EELK Haapsalu Püha Johannese
koguduse juhatuse esimehele, EELK Kirikogu saadikule ja Lääne praostkonna
nõukogu liikmele Madis Küttile. Aasta kirikumuusik on Anna Humal,
lastetöötegija Urve Ploomi, noorsootöö tegija Linda Sakala ning
diakooniatöötajad Triin Simson ja Elvi Kukk. EELK meediapreemia pälvis sel
aastal Anu Raud. Tunnustatute täielik nimekiri on avaldatud kiriku
koduleheküljel.

Kristlik kirik jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Kogudustevõrgu
rajamine algas vastuoluliste arengute käigus ligikaudu kaheksa sajandit
tagasi. 16. sajandil jõudis Eesti aladele luterlik reformatsioon ja
sajandeid kuulus rahvastiku enamus luterlikku kirikusse. Usulise kooselu ja
kirikliku elukorralduse kujundamise eest vastutasid aga üksnes tühise
vähemuse moodustavad maaisandad. Vene keisririigis oli riigikirikuks
õigeusu kirik ja luterlus üks nn sallitud religioonidest, mis oli
riiklikult allutatud ministeeriumile Peterburis. 1917. aastal toimunud
Eesti esimesel kirikukongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade
luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai Eesti
Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev.

EELK pressiteade

Lia Virkus soovitab: Maailma parim rabarberikook vanillikastmega

1 kg rabarberit
200 g võid
5 muna (suured)
4 dl suhkrut
1 dl kohvikoort
4 dl pannkoogijahu (Vilma tavaline pannkoogijahu)
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
Sulata väikses kastrulis või ja lase jahtuda. Vahusta toasoojad munad suhkruga (kollane ja valge koos, soovitan kasutada köögikombaini, sest sellise koguse kohevaks siidiseks vahuks löömiseks kulub parasjagu palju aega). Sega jahtunud sulavõi munavahu hulka. Ühenda pannkoogijahu küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga. Lisa munavahu hulka jahusegu ja kohvikoor, sega ühtlaseks tainaks. Tükelda rabarberid ja sega ettevaatlikult tainasse.
Kata kõrgete äärtega ahjuplaat küpsetuspaberiga ja laota tainas sinna peale. Küpseta ahjus umbes 160 kraadi juures, soovitavalt pöördõhurežiimil 25-35 minutit või kuni kook on küps.

Serveeri seda vanillkastmega:

Vanillikaste

Kaste valmib lihtsalt ja kiirelt, aga valmis võiks selle teha vähemalt tund-kaks enne laualepanekut, et see jõuaks jahtuda. Hoia serveerimiseni külmkapis!

4 dl piima
4 dl vahukoort
4 munakollast
4 sl maisitärklist
4 sl suhkrut
1 vanillikaun või 1 sl musta täpikestega vanillsuhkrut või vanilliestrakti

Sega esimesed viis komponenti vispliga roostevabas kastrulis. Poolita vanillikaun ja kraabi seemned välja, lisa kaunapoolik koos seemnetega potti. Keeda vaiksel tulel pidevalt vispliga segades, kuni kaste pakseneb (ära keema lase). Jahuta ja eemalda kaun. Kui kasutad kauna asemel vanillisuhkrut või ekstrakti, siis sega see valmis kuuma kastme hulka.

Eesti suurim vabaühendus tähistab oma 100. sünnipäeva

2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi toonud
esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati
Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Seda sündmust, aga ka 500 aasta
möödumist luterliku reformatsiooni algusest, tähistatakse sel reedel ja
laupäeval Tartus toimuva kirikukongressiga.

Reedel, 26. mail algavad sündmused pärja asetamisega Villem Reimani
mälestussamba jalamile Toomemäel ning jätkuvad pärast avajumalateenistust
Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttuneni ettekandega
Pauluse kirikus. Seejärel toimuvad vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste
ja kirikumuusikute eraldi päevakorraga sisustatud konverentsid. Päeva
lõpetab peapiiskopi ja Tartu linnapea vastuvõtt.

Laupäev, kongressi teine päev on lisaks kiriku töötegijatele avatud ka
kõigile teistele huvilistele. Pärast kell 10 algavat ning ka ETV-s
ülekantavat jumalateenistust järgnevad ettekanded peapiiskop Urmas
Viilmalt, professor Tarmo Soomerelt ja professor Margit Sutropilt.
Pärastlõunal arutletakse kirikukongressi avalduse üle, esitletakse
reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikasja (ümbrik ja postmark)
ning kirjutatakse alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku
koostöölepingule. Päev lõpeb EELK autasude üleandmisega ja palvusega.

Kristlik kirik jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Kogudustevõrgu
rajamine algas vastuoluliste arengute käigus ligikaudu kaheksa sajandit
tagasi. 16. sajandil jõudis Eesti aladele luterlik reformatsioon ja
sajandeid kuulus rahvastiku enamus luterlikku kirikusse. Usulise kooselu ja
kirikliku elukorralduse kujundamise eest vastutasid aga üksnes tühise
vähemuse moodustavad maaisandad. Vene keisririigis oli riigikirikuks
õigeusu kirik ja luterlus üks nn sallitud religioonidest, mis oli
riiklikult allutatud ministeeriumile Peterburis. 1917. aastal toimunud
Eesti esimesel kirikukongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade
luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai Eesti
Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev.

Vaba rahvakiriku 100. sünnipäev osutab kirikukongressi väljendatud tahtele,
et luterlik kirik Eestis oleks riikliku eeskoste alt vaba, kogu selle
liikmeskond osaleks kirikliku elu korraldamises ja kogu siinne ristirahvas
kannaks vastutust usulise kooselu kujundamise ja edendamise eest.

Konverentsi kava on avaldatud EELK kodulehel: http://www.eelk.ee/et/
vabaduse-teetahised/eelk-100/juubelikongressi-kava/

eelk pressiteade

Kuulutused

Vaata kõiki kuulutusi