Uudised

Lia Virkus soovitab südasuvine kukeseenesupp

Südasuvine kukeseenesupp
Neljale
Valmistusaeg: 20 minutit
Mõnus südasuvine supp, kui metsast leiab värskeid kukeseeni ning peenralt erinevaid aedvilju. Kes soovib, võib lisada supile maitseks ka Merevaiku- teeb mõnusalt kooreseks.

1 l puljongit
200 g kukeseeni
1 sibul
2–3 porgandit
5–6 värsket kartulit
100–200 g rohelisi ube
pool väiksemat lillkapsapead
peotäis värskeid herneid
soovi korral 50–100 g Merevaiku
õli praadimiseks
Serveerimiseks:
värsket tilli ja peterselli

Kuumuta pannil seeni, kuni neist eralduv vedelik on aurustunud. Lisa veidi õli ja hakitud sibulad. Pruunista seened-sibulad ja jäta ootele. Pruunista suurema kastruli põhjas õlis ka tükeldatud porgandid, kalla juurde puljong ja keeda 5 minutit. Tükelda samal ajal kooritud kartulid, oad ja lillkapsas, lisa need supile ja keeda pehmeks. Pane hulka seene-sibulasegu ja puhastatud herned, keeda koos mõni minut. Kui soovid kasutada Merevaiku, lisa see supile ja sulata segades. Puista peale hakitud maitseroheline ja serveeri koh

Lia Virkus soovitab: Kondenspiimavahu–maasikamaius

Kondenspiimavahu–maasikamaius
4-6
Parim kohe või mõne tunni pärast külmkapikülmalt!
Võrratu suvine magustoit iga grillipeo lõpetuseks või purkidesse laotuna piknikule kaasa haaramiseks. Kasuta siin kaera- või šokolaadiküpsiseid. Kui maasikaaeg läbi, siis valmista magustoit hoopis vaarikate ja mustikatega.

150 g kaera- või šokolaadiküpsiseid, sobivad ka Domino küpsised
2 dl vahukoort
200 g kondenspiima
600 g kohupiimapastat
200 g värskeid maasikaid
2 banaani
Kaunistuseks:
värskeid maasikaid , beseesid ja küpsisepuru

Purusta küpsised sõrmede vahel. Vahusta koor. Sega kondenspiim ja kohupiim omavahel, seejärel tõsta vahustatud koorega segamini.
Tükelda maasikad ja banaan kuubikuteks. Tõsta kausi (või purkide) põhja pool küpsisepurust, sellele pool maasika-banaanisegust ja pool kohupiimavahust. Korda kihte ja naudi maiust kohe või tõsta serveerimiseni külma. Vahetult enne serveerimist kaunista maasikate, pudistatud beseede ja küpsisepuruga.

25 aastat muudetud elusid.

 

Tähistame Eesti Vabariik 100 ja tähistame 25 aastat Raadio 7. Teame, et vaid demokraatlikus riigis on võimalik kristliku sõnumiga raadiojaama töö. Selle töö vili on inimeste muudetud elud. Seekord on suvises ,,Sõna tänaseks päevaks” väljaandes lood, mis kirjeldavad elumuutust. Inimesed on erinevad ja loodki on erinevad. Me tahame oma ellu muutust, kuid tihti jääb see vaid tahtmiseks. Muutuseks vajame positiivset impulssi. Vajame, et keegi usuks meisse, näeks meis head. Nii meenutab üks noor naine oma elumuutvat kogemust. Ta oli oma eluga ummikus. Koolis öeldi, et nii jätkates lõpetab ta mudas. Kuid see ütlemine ei aidanud teda kuidagi elus edasi. Muutus algas siis, kui Jumala elumuutev arm tuli tema ellu. Ta hakkas nägema võimalusi, õppis ennast nägema nagu Jumal teda näeb. See naine tunnistab, et muutus tuli meeleuuenduse kaudu.

Meie domineerivad mõtted määravad meie käitumise .Inimene, kes toidab ennast kirglike mõtetega, kogeb probleeme sellel alal. Kui toidame oma mõtteid rämpsuga, narmendab meie elu. Kui mõtleme allahindavalt enesest, tõmbume teistest eemale. Kui ütleme, et olen rumal ja ei oska, siis me ei katsetagi. Kui inimene soovib muudatust oma elus, algab see muudatus tema mõtetes. Piibel nimeta b seda protsessi meeleuuendamiseks, mitte ajuloputamiseks. Meeleuuendus on tahtlik protsess, sest muutumine algab meie mõttemaailmast. See uuendus väljendub uues meelsuses ja suhtumistes. ,,Sõna tänaseks päevaks” annab igaks päevaks vähemalt ühe positiivse mõtte, rääkimata julgustusest, mida me ikka ja taas vajame. Hiljuti soovis üks tippametnik endale ,,Sõna tänaseks päevaks” väljaannet. Selgituseks ütles, et meie ümber on nii palju negatiivsust ja seepärast vajab ta Jumala armu positiivset väljendust, mis aitab igapäevaelu väljakutsetega toime tulla.

Kindlasti te teate kedagi, kes teab kedagi, kes vajab julgustavat Sõna, ,,Sõna tänaseks päevaks” on hea kaaslane elumuutuste teel.

Lia Virkus soovitab: Köögivilja grillvardad

Paprika-suvikõrvitsavardad

4-le

Ühel grillipeol võiks grillida ka köögivilju, varraste otsa torgatuna on neid mugav grillida – vajad vaid maitsestamiseks oliiviõli, ürte ja väheke meresoola.

2 paprikat, soovitavalt kollane ja punane

1 suvikõrvits

1 sl oliiviõli

Soola ja musta pipart

Värket punet või kuivatatud

Pese paprikad ja tükelda. Viiluta suvikõrvits. Sega köögiviljad õli, hakitud ürtide, soola ja pipraga.

Torka varraste otsa, kaunid värvid vaheldumisi. Grilli köögiviljavardaid u 10 minutit.

Lia Virkus soovitab: kihiline ämbrisalat

Kihiline ämbrisalat
Kaheksale
Kui soovid salatit piknikule või maale sõites kaasa võtta, on mugav valmistada see plastämbrisse. Grillipidudest on kindlasti üle jäänud mõni lihaämber, mis taaskasutusse võtta. Kodus valmista kihiline salat muidugi kaunisse klaaskaussi, et kihid välja paistaksid.

1,8 l mahutav plastämber või suurem kauss
3 dl keetmata sarvekesi või muid pastatooteid
200 g Krakovi vorsti või sinki
4 muna
2 porgandit
2 tomatit
2 dl marineeritud kõrvitsat või tükeldatud marineeritud kurki
Kaste:
2 dl majoneesi
3 dl hapukoort
2 tl mahedamat Inglise sinepit (nt Felix) või Dijoni sinepit
2 tl aroomisoola
Kaunistuseks:
hakitud värskeid ürte (tilli ja peterselli)

Sega kokku kastmeained. Keeda sarvekesed ja nõruta sõelal, loputa külma veega, et kokku ei kleepuks. Lase lõplikult jahtuda. Keeda ja tükelda munad ning porgandid. Haki tomatid ja vorst või sink. Lao salatiained kihiti ämbrisse, alustades ja lõpetades sarvekestega. Pane kastet iga kahe-kolme kihi vahele ning kata salat sellega ka pealt. Puista üle hakitud maitserohelisega.

Intervjuu Eesti presidendiga

Foto: Presidendi Kantselei

Eeloleval pühapäeval on saates Roosiaed intervjuu Eesti presidendi Kersti Kaljulaiuga. Kadriorus käis küsimas Heiki Haljasorg.

Saade eetris 24.juunil kell 11.00 või hiljem endale sobival ajal Raadio 7 arhiivist.

Lia Virkus soovitab: hoidised rabarberist.

Rabarberimahl sidruniga

U 2 l

Kerge mõnus magus mahl, mida veega lahjendades saab kiirelt maitsvaks suvejoogiks serveerida.Mulliveega suisa limonaadiks.

1 kg rabarberit

0,75 l vett

500 g suhkrut

0, 5 sidruni mahl

Pese rabarberivarred ja tükelda. Keeda koos veega u 15 minutit, kuni rabarber on pehme, sõelu. Kuumuta sõelutud mahl potis koos suhkru ja sidrunimahlaga veel keemiseni ja jaga pudelitesse, Täida võimalikult ääreni, nii tekib vaakum ja mahl säilib paremini!

 

 

Rabarberi-banaanimoos maasikatega

6 -7 dl

Kaunis ja maitsev moos hommikupudrule, pannkookidele või magustoiduks koos maitsestamata jogurti ja müsliga. Ka moosisai on imehea!

500 g rabarberit

2 banaani

200 g maasikaid

1 vanillikaun

2 dl moosisuhkrut

 

Tükelda rabarber, tõsta potti, lisa moosisuhkur, tükeldatud maasikad ja poolikud banaaniviilud, keeda 5-10 minutit. Jaga eelkuumutatud purkidesse ja kaaneta.

 

 

Lia Virkus soovitab: rabarberikreemiga maius

Eton mess rabarberiga 

6-8

Parim kohe, kui beseed veel krõbedad!

Eton mess on inglise magustoit, kuhu klassikaliselt kuuluvad maasikad ja vahukoor ning peale murendatud õhuline besee. Siinne versioon on kevadise rabarberikreemiga maius, kuhu vahukoore asemel olen kasutanud hapukat ja vähemkaloririkast Kreeka jogurtit. Kokku on see üks kerge ja kevadine maitsekombinatsioon.

 

1 kg  Kreeka jogurtit

paar peotäit pistaatsiapähkleid

plaaditäis väikesi beseesid, vt retsepti all

Rabarberikreem:

400 g rabarberit

2 dl suhkrut

2 sl vett

3 tl maisitärklist

1 vanillikaun ( või 2 tl mustade täpikestega vanillisuhkrut)

 

Küpseta esmalt beseed (vt retsepti lk…), varu nende valmistamiseks-ahjus kuivamiseks u 3 tundi. Mugavaim on need eelmisel päeval valmis küpsetada.

Valmista rabarberikreem. Tükelda rabarber, keeda 3-5 minutit suhkru ja pooleks lõigatud vanillikaunaga, kust noaga seemned välja kaabitud..Lisa vees lahustatud maisitärklis ja kuumuta segades, kuni kreem pakseneb ( 3-4 minutit). Eemalda vanillikaunad ja lase rabarberikreemil täielikult jahtuda. Kui kasutad vanillikauna asemel vanillisuhkrut, siis sega see kreemi hulka kõige lõpus.

Koori ja haki pistaatsiapähklid. Lao purkidesse kihiti Kreeka jogurtit, rabarberikreemi ja beseesid. Korda kihte ja vahetult enne serveerimist  pudista kõige peale mõned beseetupsud ja pähklid. Naudi kohe!

Nipp! Kiirel juhul saad osta poest valmis beseed, sellisel juhul keeda rabarberikaste esimesena ja jahuta kiirelt.

 

Omaküpsetatud väikesi beseesid on mul kodus suures purgis peaaegu alati olemas. Kui mõned munavalged toiduvalmistamisest üle jäävad, küpsetan neist kohe õhulised tupsukesed. Beseed säilivad purgis fooliumi all krõbedana mitu kuud, kui muidugi enne ära ei sööda. Teen sageli purgimaiuseid ja kausikooke ning enamasti on hea neile ka beseed peale pudistada: lisada mõnusat magusust ja ilusat õhulist kaunistust.

 

Väiksed beseed

2 munavalget

1 dl suhkrut

1 tl maisitärklist

1 tl valget veiniäädikat

 

Vahusta munavalged näputäie soolaga tugevaks valgeks vahuks. Lisa vähehaaval suhkur ja vahusta , kuni saad valge läikiva tugeva vahu (kokku u 5 minutit). Lisa maisitärklis ja veiniäädikas, vahusta läbi.

Pritsi küpsetuspaberiga ahjuplaadile väikesed munavahutupsud ja küpseta ahjus 120 kraadi juures 50 minutit, lülita ahi välja ja jäta veel tunniks lahtise uksega ahju kuivama. Jahuta seejärel lõplikult.

Hiiumaal on suurepärane olla koos perega. Tule meiega koos ühist lugu kuulama ja jutustama!

Eesti EKB Koguduste Liidu üheks suuremaks sündmuseks on suvefestival. Veerand sajandit külakorda/linnakorda käinud ühisüritus jõuab kolmandat korda (2001, 2008) Hiiumaale. Tavaliselt heinakuu keskpaiku toimunud kokkutulek saab tänavu teoks jaanikuu algul ja on eelnevaist ühe päeva pikem, koosnedes kahest osast: eelfestivalist saarel ning põhiprogrammist Kärdlas. Väikesele ideele, tutvustada Kärdla baptistikoguduse aastapäeva eel koos KUSi tudengitega Hiiumaa palvelaid ja meie lugu, lisandus mõte luua ka muuseum saare vabakoguduste mineviku loo kohta – lõpuks kasvas kõigest sellest välja suvefestival 2018.

Eelfestivali kavades on kaheosaline palvelate õpperännak. Kirikuloolase Toivo Pilli juhtimisel külastatakse pea kõiki Hiiumaa palvelaid ja saadakse tuttavaks lugudega, mis neis paigus varem on aset leidnud. Priilaste sünni- ja innukat tegutsemislugu avab Palade priikoguduse pastor Enn Veevo. Esimene päev lõpetatakse Nurste palvelas jumalateenistusega, kus jutlustab pastor Joosep Tammo teemal „Kui lugu on katkemas“.

Reede hommikul algavad ekskursioonid tutvustavad nii Hiiumaa vaatamisväärsusi kui ka saare usulist lugu. Võimalik on valida kolme erineva marsruudi vahel: kas teha kaasa jalutuskäik Kärdla linnas või liituda oma autoga Käina – Kassari – Pühalepa või Reigi – Emmaste ringsõiduga. Palvelate õppekäigu teine osa algab pool kaks Hilleste palvelas piiblitunniga „Ap 29“. Seda viivad läbi eetik ja pastor Meego Remmel ning sotsiaaltöö spetsialist Johanna Rosenvald. Ringreis lõpeb Kärdlas baptistikoguduse palvelas.

Festivali põhiprogrammi kandvaks teljeks on neli jumalateenistust. Avaõhtul musitseerivad Astrid Nõlvak, Timo Lige ja sõbrad ning jutlus teemal „Meie…“ aastakonverentsil Liiduga ühinenud MOKO koguduse pastor Kaarel Väljamäelt. Muidugi on, nagu hiidlastel tavaks, rohkesti ühislaulu, tervitusi ja lugusid erinevatelt tunnistajatelt. Reede õhtu lõpeb kahe kontserdiga: koolimaja saalis astuvad üles vennad Reinarud ning vanemaid laule ja pillilugusid esitab Kärdla palvemajas ansambel „Eluallikas“ koos sõpradega.

Festivali keskne päev on laupäev, kus hommikust õhtuni leiab igaüks kindlasti endale midagi huvitavat ja vajalikku.
Hommikumõtisklusele järgneb dokumentaalfilmi „Ärkamine usu vabadusele“ esilinastus. Ajaloolistel materjalidel baseeruv ekraniseering on valminud Toivo Pilli ja muusiku ning pastori Timo Lige eestvedamisel. Soovijatel on võimalus peale esilinastust linateos ka kaasa osta. Järgneval jumalateenistusel kõneleb Toivo Pilli teemal „Meie lugu – koosmeelt otsides“.

Lasteprogramm – mis algab juba reedel enne avajumalateenistust – liitub laupäeval Hiiumaa lastefestivaliga. Noorematele on külla tulemas Daniel Levi, kes annab kontserdi Linnapargis, ja nukuteater Talleke näidendiga „Noa laev“.
Peale lõunapausi võtame aega, et mõelda „Tervele elule“. Sellel kaasamõtlemisfestivalil ohjab vestlusi ajakirjanik Joonas Hellerma. Vestluspartneriteks on Kärdla Põhikooli direktor Valeri Gramakovski ja Tartu Ülikooli rektor Tõnu Lehtsaar – „Terve haridus“; metsateadlane doktor Raul Rosenvald – „Terve keskkond“; helilooja Erkki-Sven Tüür ja kultuurikorraldaja Juko-Mart Kõlar – „Terve kunst“. Plokkide vahel musitseerivad Erkki-Sven Tüür ja Mart Metsala ning jazztrio.
Laupäeva õhtul toimub evangeelne jumalateenistus. Veel enne seda tuleb esitamisele näidend „Ümber risti retk“. EKB Liidu asepresident Gunnar Kotieseni jutlus esitab küsimuse „Mis lugu?“ – ja ehk kuuleme ka vastust. Meie lugu võib saada ka Sinu looks – ühiseks looks koos Jumalaga. Muusikat teeb festivali ajaks kokku tulnud house-band ja loomulikult kuuleme isiklikke tunnistusi.

Õhtukontserte on taas kaks: koolimajas astub üles jazztrio Talts-Veevo-Kremenetski koos noore andeka laulja Gloria Jörgbergiga. Palvemajas saab kuulda nii vanemaid kui värskemaid laule ansambli NB repertuaarist. Peale õhtukontserte tehakse veel lõkketuld Katri kämpingus Tubalal – mõned kilomeetrid Kärdlast Käina poole. Aega on – suveõhtud on ju valged…

Pühapäeval käivad festivalilained eriti kõrgelt. Kell kümme koguneme palveks ja ülistuseks, kell üksteist algaval jumalateenistusel tähistame ühtlasi ka Kärdla baptistikoguduse 134. aastapäeva. Lood ei lõpe – president Erki Tamm kinnitab oma jutluses, et „Lugu kestab edasi“. Ansambel NB aitab kaasa muusikas ja aastapäevale omaselt toimub peale jumalateenistust ühine armastussöömaaeg.

vaata lisa https://teek.ee/teemad/15-suvefestival/2248-suvefestival-kutsub-kolmandat-korda-hiiumaale

tutvu festivali kavaga lähemalt: www.suvefestival.ee

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik valis teisipäeval uueks metropoliidiks Moskva Vaimuliku Akadeemia rektori ja Vereja ülempiiskopi Eugeni.

Teisipäeval, 29.mail  toimus  Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sinod, millel valiti siinsele kirikule uus ülempreester.

Kirikukogul osales hääletusel kõigi 32 kohaliku koguduse ja kiriku üks ilmalik esindaja ning kõik vaimulikud. Võitja selgitati lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.  Kandideerisid  Vereja Eugeni, Moskva Vaimuliku Akadeemia rektor (Vladimir Rešetnikov, 61)  ja Narva ja Peipsiveere piiskop Lazari (Aleksandr Gurkin, 49).

Moskva Patriarhaadi Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliidiks valiti Vereja Jevgeni , kes tunnistas, et sündmuste selline käik oli talle ootamatu. Mis puutub tulevikku, siis soovib uus kirikupea Eesti õigeusu kiriku ning Moskvas asuva patriarhi suhteid veelgi tugevdada.

Eestseisja ehk metropoliit on kiriku juht, kes pühitseb ametisse vaimulikke ja määrab neile teenistuskoha ning lahendab arusaamatusi. Ta on sinodi ja täiskogu eesistuja ning esindab kirikut suhetes riigiga.

Metropoliit Kornelius suri 19. aprillil 93 aasta vanuselt.

Siit saate lugeda vastse ülempreestri intervjuud  portaalile Rus.Postimees., mille on tõlkinud ja vahendanud ka Postimees: https://www.postimees.ee/4496255/video-uus-metropoliit-soovib-eesti-oigeusu-kiriku-ja-moskva-patriarhi-suhteid-veelgi-tugevdada

.