Uudised

Lia Virkus soovitab:Mokajuustutort

 

12 tk

Valmistusaeg: 30 minutit + 4–12 tundi külmas

 

Selle maitsva, veidi mõrkja kohvimaitselise koogi valmistamiseks on vaja vaid kõik ained kokku segada – ei mingit küpsetamist! Meeldib ka neile, kes muidu magusat ei armasta.

 

Põhi:

150 g šokolaadiküpsiseid

100 g võid

 

Täidis:

400 g maitsestamata toorjuustu

1,5–2 dl tuhksuhkrut

1 sl vanillsuhkrut

4 tl lahustuva kohvi pulbrit

4 sl keevat vett

4 tl želatiini

2 dl vahukoort

 

Kaunistamiseks:

päris kohviube või šokolaadist ube

 

Purusta põhja jaoks küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Täidise valmistamiseks sega toasoe toorjuust suhkrutega.

Lahusta kohvipulber 4 sl keevas vees. Lase kohvil jahtuda. Paisuta želatiini jahtunud kohvis 5 minutit ning sulata siis väiksel kuumusel pidevalt segades. Jahuta veidi. Vahusta koor ja lisa juustusegule. Nirista hulka ka jahtunud želatiinisegu, samal ajal täidist segades. Kalla täidis küpsisepõhjale ning tasanda.

Tõsta tort külma ja lase seal seista neli tundi kuni üle öö. Kaunista tavaliste või šokolaadist kohviubadega.

 

Rahu teile!

,,Kogu ristirahvas tervitab täna, ülestõusmispüha hommikul üksteist tervitusega „Kristus on üles tõusnud!“. Meile meeldib mõelda, et Maarja
Magdaleena ruttas just selle sõnumiga jüngrite juurde, kui leidis hommikul Jeesuse hauale minnes selle avatuna ning tühjana. Evangelist Johannese
sõnul jooksis Maarja jüngrite juurde hoopis teisesisulise teatega. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud“ (Jh 20:2),
ruttab Maarja Magdaleena teatama Peetrusele ja Johannesele,” kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma oma Karjasekirjas. ,,Ka jüngrid ei lahkunud avatud haua juurest veendumusega, et Jeesus on tõesti üles tõusnud. Nõnda ei tervitanud nad sel hommikul üksteist veel rõõmsa ülestõusmistervitusega. Kõik muutus alles siis, kui Jeesus ise neile ilmudes neid tervitas sõnadega „Rahu teile!” (Jh 20:19).

Rahusõnum on see, mida vajame enim tänasel ülestõusmishommikul. Ärevad sündmused meie lähinaabrite juures Stockholmis ja Peterburis, meie usukaaslaste vastu suunatud rünnakud nädala eest Egiptuses ja kristlaste tagakiusamised paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides muudavad südame murelikuks ja rahutuks. Seda kõike teevad vägivallatsejatest Kristuse ja ristiusu vastased lootuses, et nad suudavad röövida meilt meie südamerahu, meie ülestõusmisrõõmu ja isegi Ülestõusnu enda. See oht on reaalne, kui eksitajad suudavad meid panna keskenduma Kristuse ülestõusmissündmuse asemel omaenda murede hajutamisele ja turvatunde kasvatamisele.

Ülestõusmispühade läkituses ,,Urbi et orbi” (,,Linnale ja maailmale”) palvetas paast Franciscus nende eest, kes kannatavad sõja, näljahäda ja poliitiliste rahutuste tõttu, pöörates erilist tähelepanu Süüriale, aga mainides ka Ukrainat ja konfliktsituatsioone Aafrikas. Ta avaldas lootust, et Jeesuse enda kannatused toetavad jõupingutusi, mida teevad need, kes on aktiivselt pühendunud Süüria tsiviilelanikkonna kannatuste leevendamisele. Paavst palvetas rahutegevuse ja näljahäda vastu Aafrikas, eelkõige Lõuna-Sudaanis, Sudaanis, Somaalias ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Miks ülestõusmispühal just mune koksitakse?

 

 

Muna on olnud uue elu, uuestisünni ja elu jätkuvuse sümboliks juba kaugetest paganlikest aegadest peale, kui kevadisel pööripäeval tähistati looduse taasärkamist munade värvimise ja söömisega. Muinasgermaanlased pidasid kevadise pööripäeva ajal pidu jumalanna Bede Oestere auks. Sellest ajast säilinud joonistustel kujutati jumalannat ümbritsetuna lillede ja vastpuhkenud lehetega. Jumalanna süles oli kirjuksmaalitud muna, jalgade juures aga istus jänes, teine üldtuntud viljakuse sümbol. Sealt ilmselt pärinebki legend lihavõttejänesest, kes munes esimese lihavõttemuna. Arvatakse ka, et nii ülestõusmispühade saksakeelne nimi Ostern kui inglisekeelne Easter tulevad just jumalanna Bede Oestere nimest.

Kristluses on muna tänini uue elu, uuestisünni, lunastuse ja andeksandmise sümboliks. Kirikliku õpetuse järgi on lihavõttejänesel kolm tähendust. Viljakuse sümbolina kujutab jänes Kristuse ülestõusmise kaudu inimkonnale kingitud uut elu. Jänese valge värv näitab, kui puhas peaks olema inimese sisemus ja elu. Kolmas tähendus liitub uskumusega, et jänes magab silmad lahti või ei maga üldse. Selles on nähtud Kristuse ülestõusmise sümbolit, s.t. ka surnuna ei suikunud Jeesus igavesele unele.

Lihavõttega seonduvad peale muna ja jänese ka palmioksad, mida Kristuse jalgade ette heideti, meil asendavad palmioksi tärganud urbadega pajuoksad.

Veel 1930.aastatel oli meil lihavõtete tähtsaimaks toiminguks pühademunade värvimine, millega võis alustada juba neljapäeval. Mune pidi olema hästi palju ja need värviti võimalikult kirjuks, milleks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneid, aganaid, värvilisi lõngajuppe ja seemneid. Iga muna seoti värvimise ajaks eraldi pakikeseks ja keriti niidiga kinni.
Kõige ilusam muna hoiti kallimale. Pühademunadega oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine ja koksimine. Kui esimese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija salasoovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, see võis loota soovi täideminemisele.

Meenutame ülestõsumisloo südamikku:

Reedel löödi Kristus kui valeõpetuse levitaja Rooma keisri asehalduri Pontius Pilatuse käsul Kolgata mäel risti. Seda päeva kutsutakse meil suureks reedeks, soomlastel Pikaks Reedeks, inglise keeles aga Good Friday. Suur reede on sellest peale kristlaste suurim leinapäev. Kirikukellad ei helise, tööd ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi
Laupäeval viidi Kristuse ristilt mahavõetud surnukeha kaljukoopasse, mille sissepääs suleti suurte kaljurahnudega, koopa juurde jäeti ka valve. Nüüdisajal on kombeks, et vaiksel laupäeval ollaksegi vaikselt, ei pidutseta, ei tehta tööd. See on nö endassevaatamise päev.

Pühapäev oli Jeesuse aja inimeste jaoks nädala esimene päev, mil võis jälle teha tööd ja vabalt liikuda. Nii asusid naised varahommikul rutates teele Jeesuse hauale, et surnukeha võida, mis oli oluline matuserituaal. Arimaatia Joosepil jäi see sabatile eelneva kiirustamise pärast tegemata ning nüüd kiirustavad naised õpetaja ihu võidma. Siit tuleb komme pidada esimene ülestõusmispühade teenistus laupäeva öösel või pühapäeva varahommikul.

Pühapäeva koidikul leiti kaljukoobas tühjana, sest Jumal oli oma poja ellu äratanud ja enda juurde taevariiki viinud. Selle teabe valguses on igati mõistetav, miks pühapäev ja sellel järgnev esmaspäev on kristlastele suurimateks rõõmupühadeks. Ka nimetus ülestõusmispüha ehk Kristuse taevaminemise püha saab nüüd endale sisu.
Keskmine eestlane nimetab neid pühi kas munadepühadeks, kevadpühaks või lihavõtteks, pühade iidne taust jääb enamusele aga täiesti mõistmatuks. Ja kuigi iga pere pashat või lambapraadi lauale ei too, siis mune keedetakse, värvitakse ja koksitakse küll päris ohtrasti.

Keskmine eestlane nimetab neid pühi kas munadepühadeks, kevadpühaks või lihavõtteks, pühade iidne taust jääb enamusele aga täiesti mõistmatuks. Ja kuigi iga pere pashat või lambapraadi lauale ei too, siis mune keedetakse, värvitakse ja koksitakse küll päris ohtrasti.

Lia Virkus soovitab: kohupiimarull vaarikatega

Kohupiimarull vaarikatega
8- 10 tk
See hõrk ja rohke kohupiimatäidisega rullbiskviit on ehtinud meie pere kohvilauda läbi aastate. Lemmikmarjadeks on saanud vaarikad, kuna need sobivad külmutatuna aastaringi. Aga kindlasti ei saa see vähem maitsev suvel ka värskete maasikate või mustikatega, sügisel aga pohladega.

Gluteenivaba biskviit:
3 L muna
1,5 dl peensuhkrut
1, 5 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
Täidis:
600 g kohupiimapastat
300 ml vahukoort
1 dl ( 90 g ) suhkrut
25 g vanillikastmepulbrit ( Ekströms)
200 g vaarikaid
Kaunistuseks: tuhksuhkrut

Biskviidi valmistamiseks vahusta munad suhkruga heledaks kõvaks vahuks (umbes 5 minutit). Sõelu hulka omavahel segatud kartulijahu ja küpsetuspulber ning sega ettevaatlikult läbi. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadises ahjus 6–8 minutit. Kummuta valmis biskviit teisele, suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile. Jäta jahtuma.
Täidise tarvis vahusta koor suhkruga, sega hulka vanillkastmepulber ja kohupiimapasta. Määri kohupiimakreem jahtunud biskviidile . Puista üle marjadega ning keera küpsetuspaberi abil rulli. Lase seista jahedas 2-3 tundi enne serveerimist, et oleks parem lõigata.

Ülestõusmispühade erikava.

Aasta kõige rõõmsama sõnumiga raadiopäevad on eetris meie kuulajate rahalisel toetusel. Suur tänu, et olete kaasas rõõmusõnumi levitamisel!

Esialgu planeerisime erikava küll pühapäevaks ja esmaspäevaks, et tähistada kirikuaasta suurimat püha – Ülestõusmispüha. Kuid väga häid lugusid jätkub ka Suure reede ja Vaikse laupäeva kavasse.

Kuulete meie eetrist hulgaliselt lugusid inimestelt, kes jagavad rõõmusõnumit elumuutva väe kogemisest.

Jeesus on võitnud surmavalla ja surmast  üles tõusnud –Ta elab! Ja meil kõigil on võimalus sellest ELUST osa saada!

Järgnevalt noppeid meie  pühadekavast:

Reede, 14.aprill – Suur reede

Jeesuse ristitee kannatustest räägime reedel, 14.aprillil kell 11.00– stuudios on Katrin Aaslav-Tepandi.  Muusika-sõnalise põimiku Peeter Pauli katedraalist vahendame  reedel kell 17.00

Hilja lugu.
Aasta 1944, on teise maailmasõja Narva lahingu päev. See on ülestõusmispühapäev, kui Hilja selle sõjamöllu pommirahe ja kuulide keskel sünnitab. Täiesti üksinda, arstiabi ja lähedaste inimesteta. Eetris reedel kell 12.00, kordus pühapäeval kell 19.00.

Helmuti lugu.
Juristiharidusega koolidirektor, kes 64-aastaselt teostas unistuse – lõpetas teoloogiaõpingud ja asus kooliõpetaja ametile lisaks ka kirikuõpetaja ametisse. Eetris reedel kell 15.00, kordus esmaspäeval kell 19.00 

Jeruusalemma Püha Haua kiriku lugu

autor Margit Prantsus tutvusta Jeruusalemma Püha Haua kirikut. Eetris reedel kell 19.00, kordus pühapäeval kell 13.00
Lõputa lugu
viib meid Haapsalusse külla Katrin ja Rauno Ojassoo koju, kus jutukäigus rullub lahti imeline lugu, milles on eriline roll ka Jumalal. Eetris reedel kell 22.00, kordus pühapäeval kell 15.00

 

Laupäev, 15. aprill, Vaikne laupäev
Õdede lugu.
Meenutused  ülestõusmispühadest läbi aegade: küll lapsepõlvest ja noorusajast. Nii lähiminevikust kui nõukogude ajast. Mikrofoni ees Teisi Remmel ja Siiri Ratas. Eetris laupäeval kell 9.00, kordus pühapäeval kell 20.00 

Jeesuse surilina lugu

Vestluses emeriitõpetaja Jüri Raudsepaga tugineme lastearstist ja mikrobioloogist Dr Leoncio A. Garza -Valdese kirjutatud raamatule „Kas Jumala DNA?“  , mis rahvapärasemalt  kõlaks „Kas on tegemist Jumalalt pärineva pärilikkusainega?“  või täpsemalt, selle DNA või pärilikkust kandva ainega, mis on eraldatud Torino surilinal olevast verest. Selles loos on uusi  lähenemisi. Eetris laupäeval kell 10.00, kordus kolmapäeval kell 23.00


Marguse lugu

Kuidas  Hugo Leppnurme ,,Eesti keeled” muutis Marguse elutegevuse? Margus jagab end Tallinna ja Nõu vahet. Miks? Sellest saates. Eetris laupäeval kell 12.00. Kordus teisipäeval kell 19.00

Silja lugu

Jumala arm tervendab. Tervendab nii hingehaavadest ja toob välja kõige rängematest haigustest. Laupäeval kell 13.00, kordus esmaspäeval kell 12.00
Roberti lugu
2017.aasta algus tõi  Robert Jürjendalile aastamuusiku tiitli. Milline on Roberti lugu? Seda peab tõesti kuulma ja kuulama! Eetris laupäeval kell 17.00, kordus kolmapäeval kell 19.00.

 Vaikse laupäeva lugu

Rullub lahti koos piiskop Einar Soone ja ansambli Linnamuusikud abiga. Eetris laupäeval kell 19.00



Ülestõusmispühad 16. ja 17. aprill
Ülestõusmispühadel on Raadio 7 rõõmupühade erikava.  Esimese ja teise  ülestõusmispüha hommikutundidel jagame rõõmu Issandast, tema ülestõusmisest. Rõõmu jagavad  mitmed väga erinevas vanuses inimesed. Milles seisneb just nende päevade sõnumi tuum?
Ruthi lugu.
Ruthi lugu on tervenemise lugu. Tervenemine haigusest, mille raviks on regulaarne palve, Jumala sõna ja sügav tänumeel.  Pühapäeval kell 9.10, esmaspäeval 8.10

 Messiase lugu.

Georg Friedrich Händeli oratooriumi ,,Messias”. on helilooja oratooriumitest ainus vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. „Messia“ teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi ei esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduse. Pühapäeval kell 11.00 ja esmaspäeval kell 22.00

 

Raigo ja Anti lugu  

Esimese ülestõusmispüha õhtul oleme rõõmusõnumi meeleolus ja jagame saate külaliste – Raigo Tammo ja Anti Tammo edulugu. Räägime ettevõtmisest ja ettevõtlusest. Raigo Tammo AS  Estanc looja ja kauaaegne juht on mitmel aastal saavutanud  Eesti aasta ettevõtja konkursil edu. Sellel Eesti ettevõtete suurimal konkursil hinnatakse juhte, kes on ettevõtte edu loojad. Tänavu jõudis EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi enam kui 1600 ettevõtte seas Raigo Tammo ja Anti Tammo terasprofiil- ja silemetalluste tootja  T-Tammer OÜ  finaali 5 parima hulka. Meie jutuski domineerib metall – aga stuudios ongi nö raudsed mehed! Vestlusest selgub ka, kuidas mõista Jeesuse lauset  ,,Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” Eetris pühapäeval kell 22.00, kordus esmaspäeval kell 15.00

Et Uus saaks ALGUSE

 

Põlise maarahvana teab enamus meist, kuidas kartul kevadel mulda pannakse, et sügisel saaki saada. Ja need, kes kasvõi kordki on põllult värsket kartulit võtnud, on  uute ja värskete andide keskel näinud või leidnud ka selle vana kartuli, millest uus pesakond  on välja kasvanud. See vana kartul on saagi valmimise ajaks praktiliselt  mullastunud, täiesti  söögikõlbmatu. Sama juhtub iga  seemnega – kui seeme mulda panna, hakkab ta idanema ja sellest kasvab uus. Seeme ise on  nagu too ,,vana kartul“ – annab uuele elu ja ega me märkagi nö eluandjat, meie imetleme saaki, olgu selleks vili või lihtne lilleke peenral.

Kirikukalendri tähtsaimad pühad on ülestõusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu võitu. Kuid mitte ainult. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda. Raamatute raamatus on: ,,Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis  see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab see palju vilja“.(Jh12:24)

Jeesuse eluajal oli tava jumalikest asjadest rääkida lihtinimesele arusaamatult, Jumalast räägiti heebrea keeles kõrgstiilis, kasutati väljendeid, mis lihtrahvast ei puudutanud. Jeesus rääkis oma kaasaegsetele tähendamissõnadega, lihtsal moel. Kui ta kasutas sõna ,,nisu“, mida põllule külvata, pidas ta silmas Jumalat. Tolleaegsetele vaimulikele oli aga sellisel moel selgitus vastuvõetamatu. Kuid lihtrahvas mõistis tähendamissõna kaudu printsiipi. Viljakandmine tähendab enese  maha panemist ja  uuele kasvuruumi tegemist. Ja sellisel moel öeldut mõistab ka tänapäevainimene. Selles mõistukõnes on  piltlik selgitus  inimese potentsiaalist. Kui me soovime oma eesmärke täita, peame selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse.  Selline selgitus on mõistetav ka tänapäeva inimestele.

Taimede puhul me  näeme seda protsessi reaalselt.  Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kusagil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks.
Ühest seemnest on saanud märkamatult mitu. Iga viljapeas oleva viljateraga sünnib kord samamoodi nagu selle esimesega, millest nad on pärit. Nii sünnivad üha uued ja uued  viljapead täis teri, mis ootavad muldalangemist. Tegelikult peab tunnistama, nisutera tegelikult mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles tähendamissõnas – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jumalale. Iga seemne idanemine on Jumala ime; nii on iga uussünd Jumala ime. Kuid see on saanud toimuda tänu sellele, et keegi, kes on ,,idanenud“ enne meid, on meid mõjutanud, selleks, et meie, olles ,,idanenud“, võiksime mõjutada teisi. Selliselt levibki Jumala riik! Ta ei soovi hävitada meie elu; Ta soovib, et sellest väljuks kogu meie potentsiaal.

Ehk oleme vaadanud seda maailma sellise pilguga, kuidas saaksin mina seda muuta? Me ei suuda muuta kogu maailma, kuid me võime seda teha oma mõjupiirkonnas. Igal meist on oma mõjupiirkond – olgu selleks kodu, klass, töökoht, küla, linna, riik – me võime avaldada mõju ja midagi muuta. Ajaloost leiame  palju näiteid, toon siin esile mõne neist:

Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada Indias Suurbritannia võimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid.

Alexander Fleming nokitses oma katseklaasidega seni, kuni 1929.aastal avastas penitsilliini, mille läbi on päästetud füüsilisest surmast miljoneid inimesi.

Ka Nõukogude Liidu lagunemine, mis tõi Eestilegi vabaduse, oli suuresti ühe inimese teene, oli selleks siis Rooma paavst, nagu mõned arvavad, või Mihhail Gorbatšov, nagu arvavad teised või hoopiski 20.augustil 1991 parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu  otsus, et Eesti  ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Et uus saaks alguse, tuleb ikka vana nö maha panna.

Lia Virkus soovitab: porgandimarmelaad

Porgandimarmelaad
0,5 l
Seda hõrku marmelaadi tasuks teha kohe kahekordne ports. Ühe purgiga maiustada ise ja teine jätta ootele või võtta külakostiks sõbra juurde koos sooja leivaga kaasa.
500 g porgandeid
2 sidrunit
500 g suhkrut
Päev 1: Puhasta ja koori porgandid, riivi jämeda riiviga. Tõsta suurde paksupõhjalisse potti. Pese sidrunid hoolikalt, lõika neljaks ja need omakorda imeõhukesteks viiludeks, lisa porgandite juurde. Lisa ka suhkur ja sega , kuni suhkur sulab. Kata kaanega ja jäta seisma järgmise päevani.
Päev 2: Kuumuta marmelad keemiseni ja lase kaane all vaikselt podiseda. Võta kaas ära ja keeda veel 20- 30 minutit, aeg- ajalt segades. Tõsta sterilisseritud purkidesse.

Lia Virkus soovitab Pajaleib (Malmpajaleib)

Pajaleib
Selle vahva retsepti sain Soomemaalt, ühelt toiduajakirjanikult Lahtis. Siin kasutatakse küpsetamisel malmist kaanega ahjupotti,(pada), sellest ka leiva nimi.
Lubasin talle, et proovin kodus kindlasti järele ja see sai maitses uskumatult hea krõbeda kooriku ja pehme sisuga. Ei saa jätta jagamata.
7- 7, 5 dl nisjahu
1, 5 tl soola
0, 5 tl kuivpärmi
3 dl käesooja vett
Päev 1: sega kõik ained omavahel, pärm kindlasti enne jahuga. Lase kerkida rätiku all 12- 18 tundi.
Päev 2: tõsta jahuga ülepuistatud lauale, sõtku veel läbi ja vormi taignast pätsike.
Tõsta malmpada 225 kraadi juurde ahju kuumenema , pane saiapäts sinna sisse ja küpseta 225 kraadi juures kaane all 30 minutit, nirista peale oliiviõli ja küpseta veel ilma kaaneta 15- 20 minutit või kuni sai pealt kaunilt kuldpruun.

Kuulutused

Vaata kõiki kuulutusi