Uudised

Lia Virkus soovitab: Maailma parim rabarberikook vanillkastmega

1 kg rabarberit 
200 g võid 
5 muna (suured)
4 dl suhkrut 
1 dl kohvikoort 
4 dl pannkoogijahu (Vilma tavaline pannkoogijahu)
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
Sulata väikses kastrulis või ja lase jahtuda. Vahusta toasoojad munad suhkruga (kollane ja valge koos, soovitan kasutada köögikombaini, sest sellise koguse kohevaks siidiseks vahuks löömiseks kulub parasjagu palju aega). Sega jahtunud sulavõi munavahu hulka. Ühenda pannkoogijahu küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga. Lisa munavahu hulka jahusegu ja kohvikoor, sega ühtlaseks tainaks. Tükelda rabarberid ja sega ettevaatlikult tainasse.
Kata kõrgete äärtega ahjuplaat küpsetuspaberiga ja laota tainas sinna peale. Küpseta ahjus umbes 160 kraadi juures, soovitavalt pöördõhurežiimil 25-35 minutit või kuni kook on küps.

Serveeri seda vanillkastmega:

Vanillikaste

Kaste valmib lihtsalt ja kiirelt, aga valmis võiks selle teha vähemalt tund-kaks enne laualepanekut, et see jõuaks jahtuda. Hoia serveerimiseni külmkapis!

 

4 dl piima

4 dl vahukoort

4 munakollast

4 sl maisitärklist

4 sl suhkrut

1 vanillikaun või  1 sl musta täpikestega vanillsuhkrut või vanilliestrakti

 

Sega esimesed viis komponenti vispliga roostevabas kastrulis. Poolita vanillikaun ja kraabi seemned välja, lisa kaunapoolik koos seemnetega potti. Keeda vaiksel tulel pidevalt vispliga segades, kuni kaste pakseneb (ära keema lase). Jahuta ja eemalda kaun. Kui kasutad kauna asemel vanillisuhkrut või ekstrakti, siis sega see valmis kuuma kastme hulka.

Eesti suurim vabaühendus tähistab oma 100. sünnipäeva

2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi toonud
esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati
Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Seda sündmust, aga ka 500 aasta
möödumist luterliku reformatsiooni algusest, tähistatakse sel reedel ja
laupäeval Tartus toimuva kirikukongressiga.

Reedel, 26. mail algavad sündmused pärja asetamisega Villem Reimani
mälestussamba jalamile Toomemäel ning jätkuvad pärast avajumalateenistust
Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttuneni ettekandega
Pauluse kirikus. Seejärel toimuvad vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste
ja kirikumuusikute eraldi päevakorraga sisustatud konverentsid. Päeva
lõpetab peapiiskopi ja Tartu linnapea vastuvõtt.

Laupäev, kongressi teine päev on lisaks kiriku töötegijatele avatud ka
kõigile teistele huvilistele. Pärast kell 10 algavat ning ka ETV-s
ülekantavat jumalateenistust järgnevad ettekanded peapiiskop Urmas
Viilmalt, professor Tarmo Soomerelt ja professor Margit Sutropilt.
Pärastlõunal arutletakse kirikukongressi avalduse üle, esitletakse
reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikasja (ümbrik ja postmark)
ning kirjutatakse alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku
koostöölepingule. Päev lõpeb EELK autasude üleandmisega ja palvusega.

Kristlik kirik jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Kogudustevõrgu
rajamine algas vastuoluliste arengute käigus ligikaudu kaheksa sajandit
tagasi. 16. sajandil jõudis Eesti aladele luterlik reformatsioon ja
sajandeid kuulus rahvastiku enamus luterlikku kirikusse. Usulise kooselu ja
kirikliku elukorralduse kujundamise eest vastutasid aga üksnes tühise
vähemuse moodustavad maaisandad. Vene keisririigis oli riigikirikuks
õigeusu kirik ja luterlus üks nn sallitud religioonidest, mis oli
riiklikult allutatud ministeeriumile Peterburis. 1917. aastal toimunud
Eesti esimesel kirikukongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade
luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai Eesti
Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev.

Vaba rahvakiriku 100. sünnipäev osutab kirikukongressi väljendatud tahtele,
et luterlik kirik Eestis oleks riikliku eeskoste alt vaba, kogu selle
liikmeskond osaleks kirikliku elu korraldamises ja kogu siinne ristirahvas
kannaks vastutust usulise kooselu kujundamise ja edendamise eest.

Konverentsi kava on avaldatud EELK kodulehel: http://www.eelk.ee/et/
vabaduse-teetahised/eelk-100/juubelikongressi-kava/

eelk pressiteade

Lia Virkus soovitab: retsepte karulauguga

Koorene kodujuustu-karulaugukaste

neljale

Kevadise värske kartuliga maitseb imehea küüslauguse karulauguga kodujuustuskaste. Soovi korral lisa ka värsket kurki salatisse, seda aga kindlasti vahetult enne serveerimist- et ei muutuks vesiseks .

400 g kodujuustu

1 dl  hapukoort

1 dl majoneesi

50 g värskeid karulaugulehti

3 keedetud muna

Soola ja musta pipart

Serveerimiseks värskeid kartuleid

Keeda munad ja tükelda/riivi. Lõiak karulaugulehed suuremateks tükkideks ja sega kokku kodujuustu ja koorega. Maitsesta soola ja pipraga.

 

 

Karulauguvõi

4-6-le

Imehea peolaual koos rukkinöpsidega või värskelt küpsetatud rukkileival Samuti hea sügavkülmutada karpides , kui hooajal karulauku uputab. Samuti on karulauguvõi ülimaitsev grillitud lihale ja kalale.

250 toasooja võid

70 g karulaugulehti

Soola ja musta pipart

Poole sidruni mahl

Pese karulaugulehed, kuivata ja haki väga peeneks. Sega võiga,maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.

 

Karulaugumajonees

 

 

Karulaugupäike

Põhi:

1 dl päevalilleseeemneid

1 dl täisterakaerajahu

2 sl linaseemneid- jahvata

30 g karulauku

1, 5 dl  külma vett

Soola

Peotäis karulauku

Kate

2 suurt sibulat

250 g ahvenafileed või muud valget kala

0, 5 sidruni mahl

100 g karulauku

3 muna

3 dl vahukoort

130 g riivitud juustu

Soola ja musta pipart

oliiviõli

Kaunistuseks: seedermänniseemneid

Purusta põhja jaoks köögikombainis päevalilleseemned, lisa jahvatatud linaseemned , hakitud karulauk, kaerajahu ja vesi. Laota  ümmarguse (26-28 cm) pirukavormi põhjale, tainas jääb suht pehme, mitte nagu muretainas. Eelküpseta põhja 200 kraadi juures u 5 minutit.

Samal ajal valmista täidis. Haki sibul ja kuumuta pannil õlis klaasjaks, lisa tükeldatud kalafileed ja kuumuta koos veel läbi. Maitsesta soola ja pipraga, pigista peale sidrunist mahla.

Vali 15 väikest kaunist varrega karulaugulehte kaunistuseks ootele ja haki jämedalt ülejäänud karulauk, sega täidise hulka ning laota kõik eelküpsetatud põhjale. Klopi lahti munad, lisa vahukoor, väheke soola ja riivjuust. Kalla pirukale. Lao peale karulaugulehed kaunistuseks, nirista lehtedele pisut oliiviõli ja küpseta pirukat ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit või kuni pirukas kaunilt kuldpruun.

 

Värske karulaugusalat vutimunadega

Neljale

Lihtne ja maitsekas värske salat, kui karulauku metsaalused täis. Teen seda hooajal lausa igapäevaselt, vahel siis ka küll ilma avokaado ja vutimunata.

100 g värsket beebispinatit

70 g karulauku

1 avokaado

30 g parmesanilaaste

5 vutimuna

Kaste:

3 sl oliivi-, kanepi – või tudraõli

1, 5 sl valget veiniäädikat

1 sl vahtrasiirupit või mett

Soola ja musta pipart

Pese rohelised lehed ja tükelda karulauk. Puhasta ja viiluta avokaado.

Sega kokku salatikaste ja sega värske rohelisega. Laota vaagnale. Kaunista poolikute vutimunade ja parmesanilaastudega. Naudi.

 

Kui kristlased Lähis-Idas ei oleks inimesed, oleks nad ammu võetud ohustatud liigina rahvusvahelise kaitse alla.

Reedehommikuses  Europulsi saates (kell 10.15) kuuleme sellest lähemalt, mida vahendab Tunne Kelam Strasbourgis pärast  Europarlamendis toimunud  kohtumist välispoliitika kõrge esindaja Mogheriniga:

Lisame pressiteate:
16. mai õhtul arutas Euroopa Parlament Strasbourgis välispoliitika kõrge esindaja Mogherini osavõtul kristlaste olukorda Lähis-Idas.
Euroopa Rahvapartei nimel kõnelnud Tunne Kelami sõnl on ülim aeg teadvustada, et Lähis-Ida kristlased on need, kes muhameedlaste eri usuvoolude ja riikide omavahelises võitluses reeglina enim kannatavad.
“Samal ajal on just kristlased need, kes multi-etnilisi kogukondi ühendavad ja lepitavad, kuna nad pole konfliktide osapool”, väitis kõneleja.
Tunne Kelam tõstis esile Erbilist pärit kristlase idee – “EL vajab ausat arutelu, kas rahvusvaheline üldsus tõeliselt soovib, et kristlased jääksid püsima piirkonda, kust see maailmausund pärineb?  Kui kristlased poleks inimesed, oleks nad ohustatud liigina ammu võetud rahvusvahelise kaitse alla.”
Tunne Kelam väljendas muret, kas Lähis-Ida kristlased, kelle arv on viimase kümnendi konfliktide käigus kümme korda vähenenud, elavad üle järgmise suure konflikti.
“Mosul on peaaegu vabastatud islami-äärmuslastest, kuid pole kindel kas sealt pärit kristlased saavad seal taas elama hakata.  Nende kodud pole mitte ainult purustatud, vaid ka okupeeritud muhameedlastest naabrite poolt, nende tulevik on jätkuv  diskrimineerimine ja survestamine”.
Euroopa Rahvapartei saadik pakkus kahte lahendust, mida EL saab olukorra leevendamiseks rakendada.
Esiteks – muuta reeglid, mille alusel pole vöimalik osutada humanitaarabi usupõhiste organisatsioonide kaudu.  “Kristlikud kirikud on kõige vahetumas ja paremas kontaktis elanikega ja teavad nende vajadusi”.
Teiseks – EL kui suurima humanitaarabi osutaja on õigustatud seadma abi saavate riikide võimudele selged tingimused.  Kohalikud võimud peavad tagama, et abi jõuab eranditult kõigi usuliste ja rahvuslike vähemusteni ilma diskrimineerimata. “Kristlastele tuleb tagada reaalne võimalus oma kodudesse tagasi pöörduda ning võrdsed õigused seal turvaliselt elada, mitte pelgalt põhiseaduses, vaid tegelikkuses”, kutsus Tunne Kelam Komisjoni üles.

http://www.eppgroup.eu/press-release/117272?usebuid=10433

Tallinna päeval sai õpetaja Jaan Tammsalu Tallinna vapimärgi.

 

Tallinna päeval said Tallinna vapimärgi praost JAAN TAMMSALU ning näitleja ja lavastaja ELMO NÜGANEN. Kogudus on uhke oma õpetaja üle ning ühineb õnnesoovijatega! Palju õnne ja jaksu!

Ajaleht Eesti Kirik küsis õp Tammsalult, mis tunne tal on vapimärki saada.

Õp Tammsalu vastus:

„On kummaline tunne. Ega ma saagi täpselt aru, kuidas ma sattusin selliste väärikate kõrvale. Saada pealinna vapimärk, mida on omistatud vaid 26 inimesele, pole midagi, mida võiks võtta enesestmõistetavana.

Ei ole ju minusuguse sattumine sellisesse nimekirja, kus ootavad ees presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel, koorijuhid Neeme Järvi, Eri Klas ja Kuno Areng, heliloojad Veljo Tormis ja Arvo Pärt, kirjanikud Jaan Kross ja Ellen Niit (Kross) ning mitmed teisedki tuntud ja ääretult olulist kinkinud inimesed, midagi normaalset.

Samas on see väga ilus, et Tallinn on nii kõrge autasuga tunnustanud luterliku kiriku vaimulikku. See on tunnustus nii Jaani kogudusele, Tallinna praostkonnale kui ka kogu EELK-le. Reformatsiooni 500. aastal on linnajuhid väga palju rääkinud sellest, kui suur on olnud luterliku kiriku panus Tallinna arengusse. Küllap on see pannud neid mõtlema, et meie kirikul on ka praegu väga oluline osa selles linnas. Aga ikkagi imestan ja olen veidi kohmetu.“

www.eestikirik.ee

Peapiiskop Viilma: ema on kodu sümbol

TALLINN, 14. mai, *BNS *– Edela-Aafrikas Namiibias viibiv Eesti evangeelse
luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kirjutab enda emadepäeva
pöödumises, et ema on kodu sümbol, sest seal, kus on ema, on ka kodu.

“Ema on kodu sümbol. Kodu kui pelgupaik. Koht, kus tunned ennast
turvaliselt, kus võid olla sina ise, kus sind ära kuulatakse ja
mõistetakse, kus kehtivad tingimusteta armastuse reeglid,” kirjutab Viilma.

“Loomulikult kuulub ühe turvalise kodu ja terve pere juurde ka isa. Ükski
laps ei saa ju kunagi endale sündides ainult üht vanemat. Tõsi, võib
juhtuda, et üks vanem lahkub lapse elust mõnel põhjusel. Vahel enne, kui
laps sündidagi jõuab. Ta on siiski ju kuskil olemas… Lapse või lastega
üksi jäänud vanem, olgu ta ema või isa, peabki üksi täitma lapse jaoks nii
isa kui ema rolli. Kord tuleb olla õrnem ja emalikum, teinekord karmim ja
isalikum,” kirjutab Viilma ning lisab, et see on nii lapse pärast, sest
laps on see, kes muudab ühe naise emaks ja ühe mehe isaks.

“Emadepäeval tahan korrata aga tuntud stereotüüpi: kus on ema, seal on
kodu,” kirjutab Viilma enda pöördumises. “Millegipärast ei teki sarnaseid
seoseid isa ja koduga. Kahjuks. Kuna olen nende ridade kirjutamise hetkel
Aafrikas, sobib emadepäeva puhul meenutada vana lugu kristlikust
misjonärist, kes kirjeldas, kuidas ühe tänavalapse puhtaks pesemine, kõhu
täis söötmine ja hea mainega lastekodusse paigutamine lõppes poisi korduva
põgenemisega tagasi tänavale. Misjonäri arvates põgenes poiss ideaalsetest
tingimustest tagasi täielikku lootusetusesse. Tegelikult oli põgenemise
põhjus lihtne: poisi ema jäi ju endiselt tänavale. Lastekodu reeglid ei
lubanud lastekodusse võtta lapsi koos täiskasvanuga.”

“Nii jäigi see poiss tänavale. Kuid just seal oli ta õnnelik, sest seal oli
tema ema ja kodu. Kus on ema, seal on kodu,” lõpetab Viilma.

Fatima ilmutuse saladus

Rooma Katoliku Kirikmeenutab täna, 13. mail  Põhja Portugalis Fatima Neitsi Maarja ilmutuse  100ndat aastapäeva. Piiskop Philippe Jourdan ütles oma intervjuus Raadio 7le, et Fatima ilmutuse olulisim sõnum on, et ajalugu pole ettemääratud, seda saab muuta palvete läbi Jumala poole.

Tänavu möödub 100 aastat Neitsi Maarja ilmumisest Fatimas, Portugalis. Paavst Franciscus on  apostellikul visiidil Fatimas 12.-13. mail,et pühitseda lapskarjused pühakutesks. Eestis tähistatakse 13. mail Fatima Jumalaema ilmumise sajandat aastapäeva katoliikliku protsessiooniga Tallinna vanalinnas. Tallinna vanalinnas toimub laupäeval, Fatima Neitsi Maarja kirikupühal, 13. mail katoliikliku traditsiooni järgi Fatima Jumalaema protsessioon. Kogunetakse kell 16.30 RKK Peeter-Pauli kirikus, Vene tn 18. Peale protsessiooni toimub Püha Missa katedraalis kell 18.00.Pal vust viib läbi ja Püha Missa pühitseb piiskop Philippe Jourdan.

Kuula siit:  http://raadio7.ee/podcast/kirikuelu-2017-05-12/

Kevadkuu toob uued sündmused raadioeetrisse

Nii on olnud juba aastakümneid tavaks, et maikuu esimene pühapäev on Piiblipüha,mida tähistatakse ülimalt pidulikult kogudustes. Meie  oleme sel puhul palunud stuudiosse Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärensoni koos juhatuse liikme Mart Rannutiga. Jutud stuudios avavad kuulajatele mitmeid aspekte Piibli tõlkimisest, aga ka kogemustest, mida tasub teiste rahvaste tööst Piibliga õppusena võtta.Saade on eetris õhtl kell 22.00

Kuid esimene maikuu pühapäev on ka raadiorahvale armas päev ning seetõttu vestleme saates Roosiaed meediast ja tema harivast funktsioonist.saade algab hommikul kell 11.00.

Emadepäeva pidulik meeelolu kandub ka meie pühapäevaprogrammi.

Ning kuu viimane nädalavahetus aitab pilgud pöörata Tartusse, kus EELK tähistab kirikukoguga oma 100-ndat juubelit.Oleme meiegi avatud mikrofonidega kohal, et vahendada kuulajatele nii tagasivaateid kui ka viisioone edaspidiseks.

Kuulutused

Vaata kõiki kuulutusi