Uudised

Lia Virkus soovitab erinevaid võideid munaga

Avokaado-munavõie
Avokaadost ja munast saab imehea leivamäärde, mis on klassikalisest munavõist veelgi tervislikum. Muna sisaldab suure bioväärtusega valke, avokaado aga häid oomega-9-rasvhappeid.
3 keedetud muna
1 keskmine avokaado
Rohelisi basiilikulehti
1 laim
soola, musta pipart

Koori munad ja avokaado, peenesta kahvliga ühtlaseks määrdeks, lisa hästi peeneks hakitud basiilikulehed. Maitsesta värskelt pressitud laimimahla, soola ja pipraga. Naudi mustal rukkileival või röstsaial.

Munavõi

Munavõi võib olla laual igal pühapäevahommikul. Seda on hea valmistada ka siis, kui keedetud mune eelmise päeva hommikusöögist üle jääb.

200 g toasooja võid
4 kõvaks keedetud muna
1 dl majoneesi
soola

Vahusta pehme või kohevaks. Lisa riivitud munad ja majonees, sega ühtlaseks. Maitsesta vähese soolaga

Lia Virkus soovitab: munad kauniks looduslike vahenditega!

Sibulakoored on selleks olnud vana hea klassika, aga proovi sel kevadel hoopis helesiniseid mune punase kapsa ribadega! Lõika punane kapsas ribadeks, paki munad valge riidetüki või marli sisse. Pane munad külma vette ja keeda 15 minutit. Keetmise järel lase munadel veel keeduvees liguneda, et värv tugevam jääks . Jahuta külmas vees ja paki lahti.
Kel sinine ei meeldi, võiks proovida värvida munad kollaseks. Jäta keedetud munad üleöö likku kollasesse kurkumilahusesse ( 2 tl kurkumit tuleks lahustada 2, 5 dl kuumas vees, lisada ka 1 tl kanget äädikat ). Ei pea munakesi pakkima millessegi, lihtsalt üleöö leotades saad kaunilt kollased munad.

NB! Kui soovid kauneid läikivaid mune, hõõru need pärast värvimist üle toiduõlise (kasuta nt oliiviõli või kookosõli) köögipaberiga, see paneb matid värvilised munad rohkem särama.

Aasta suurimad rõõmupühad.

Kirikukalendri tähtsaimad pühad on Kristuse ülestõsusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu Võitu. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda.
Pühapäeva koidikul leiti kaljukoobas, kuhu Jeesuse surnukeha reedel asetati, tühjana – Jumal oli oma poja ellu äratanud. Selle teabe valguses on igati mõistetav, miks pühapäev ja sellele järgnev esmaspäev on kristlastele suurimateks rõõmupühadeks.
Keskmine eestlane nimetab neid pühi kas munadepühadeks, kevadpühaks või lihavõtteks, pühade iidne taust jääb enamusele mõistetamatuks. Ja kuigi iga pere pashat või lambapraadi lauale ei too, siis mune keedetakse, värvitakse ja koksitakse küll päris ohtrasti.

Muna on olnud uue elu, uuestisünni ja elu jätkuvuse sümboliks juba kaugetest paganlikest aegadest peale, kui kevadisel pööripäeval tähistati looduse taasärkamist munade värvimise ja söömisega.
Kristluses on muna tänini uue elu, uuestisünni, lunastuse ja andeksandmise sümboliks. Muna sümboliseerib ka Jeesuse Kristuse hauda panemist ja ülestõusmist ellu – muna kui elu sümbol – tavaelus tibupojad koksivad koore ( kui hauakoopa) katki, et uus elu saaks alguse.

Veel 1930.aastatel oli meil lihavõtete tähtsaimaks toiminguks pühademunade värvimine, millega võis alustada juba neljapäeval. Mune pidi olema hästi palju ja need värviti võimalikult kirjuks, milleks kasutati sibulakoori, saunaviha lehti, linaseemneid, aganaid, värvilisi lõngajuppe ja seemneid. Iga muna seoti värvimise ajaks eraldi pakikeseks ja keriti niidiga kinni.
Kõige ilusam muna hoiti kallimale. Pühademunadega oli seotud mitmesuguseid kombeid ja tavasid: munade vahetamine, veeretamine ja koksimine. Kui esimese lihavõttepüha hommikul lauda istuti, siis enne munade söömist koksiti neid. Koksimise ajal mõtles kumbki koksija salasoovi. Kelle muna jäi pärast koksimist terveks, see võis loota soovi täideminemisele.

Meenutame ülestõsumisloo südamikku:

Reedel löödi Kristus kui valeõpetuse levitaja Rooma keisri asehalduri Pontius Pilatuse käsul Kolgata mäel risti. Seda päeva kutsutakse meil suureks reedeks, soomlastel Pikaks Reedeks, inglise keeles aga Good Friday. Suur reede on sellest peale kristlaste suurim leinapäev. Kirikukellad ei helise, tööd ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi
Laupäeval viidi Kristuse ristilt mahavõetud surnukeha kaljukoopasse, mille sissepääs suleti suurte kaljurahnudega, koopa juurde jäeti ka valve. Nüüdisajal on kombeks, et vaiksel laupäeval ollaksegi vaikselt, ei pidutseta, ei tehta tööd. See on nö endassevaatamise päev.

Pühapäev oli Jeesuse aja inimeste jaoks nädala esimene päev, mil võis jälle teha tööd ja vabalt liikuda. Nii asusid naised varahommikul rutates teele Jeesuse hauale, et surnukeha võida, mis oli oluline matuserituaal. Arimaatia Joosepil jäi see sabatile eelneva kiirustamise pärast tegemata ning nüüd kiirustavad naised õpetaja ihu võidma. Siit tuleb komme pidada esimene ülestõusmispühade teenistus laupäeva öösel või pühapäeva varahommikul.

Pühapäeva koidikul leiti kaljukoobas tühjana, sest Jumal oli oma poja ellu äratanud. Selle teabe valguses on igati mõistetav, miks pühapäev ja sellel järgnev esmaspäev on kristlastele suurimateks rõõmupühadeks. Ka nimetus ülestõusmispüha ehk Kristuse taevaminemise püha saab nüüd endale sisu.

Valmistume lihavõttepühadeks! Lia Virkus soovitab: klassikaline pasha

Klassikaline kohupiimapasha
10-le
Midagi pole paremat klassikalisest kohupiimapashast, kui seda kord aastas pühade ajal valmistada ja kuuma kohvi kõrvale nautida! Pasha tuleks valmistada eelmisel päeval, et jõuaks rammusaks ja maitsvaks nõrguda. Kui pere on väike ja koguse poolest tundub maiust palju, valmista pashat pool antud kogusest.
1 kg pakikohupiima
250 g võid
3 munakollast
näpuotsatäis soola
2,5 dl suhkrut
3 tl mustade täpikestega vanillsuhkrut
200 g hapukoort
1, 5 dl heledaid rosinaid
1, 5 dl tumedaid jumborosinaid
1 dl mandlilaaste
Kaunistuseks: granaatõunaseemneid, marmelaadi, pähkleid jogurtis või valges šokolaadis, mandlilaaste
Sulata või, jahuta ja sega kohupiimaga. Vahusta hulka suhkrutega vahule hõõrutud munakollased ja viimaks ka rosinad ning mandlilaastud. Tõsta segu marliga vooderdatud pashavormi, u 15 cm läbimõõduga savist uude lillepotti või sõelale Või kui soovid kuumutatud pashat ja pelgad tooreid munakollaseid, kuumuta suures potis kohupiimamassi segades väheke aega, vaid keemiseni, aga ära keeda! Kata vorm pealt ka marliga, pressi segu kokku ja pane peale vajutus. Tõsta vorm kausikesega ( kuhu saab vesi nõrguda) üle öö või ööpäevaks külma. Kummuta vormist ja kaunista meelepäraselt. Lihtsalt võrratult hea!

Lia Virkus soovitab: Leivatort ,kodujuustu anšoovise(kilufilee) ja munaga

Leivatort kodujuustu, anšoovise ja munaga
8- 10-le
Võrratu tort igale peolauale, samuti lihavõtte pühade ajal!
300- 400 g viilutatud musta vormileiba, soovitavalt mitte teraleiba
50 g võid
300 g Kipperi ansoovist ehk kilufileed vürtsikastmes
4 keedetud muna
Täidis:
400 g kodujuustu
1 dl majoneesi
1 dl hapukoort
Hakitud tilli
Kate: 200 g kodujuustu
0, 5 dl hapukoort
0, 5 dl majoneesi
Kaunistuseks: 5 keedetud vutimuna
Väikseid tillioksi

1. Tõsta 10 ansoovisefileed kaunistamiseks kõrvale ja tükelda ülejäänud.
2. Tükelda leivaviilud väikesteks kuubikuteks ja kuumuta pannil võis mõni minut, segades, lase jahtuda.
3. Sega täidiseks 400 g kodujuustu, majonees ja hapukoor. Lisa ka riivitud munad.
4. Kata 24 cm lahtikäiva tordivormi põhi küpsetuspaberiga. Laota pool leivast vormi põhja. Lao peale pooled tükeldatud ansoovisefileedest ja laota pool kodujuustu-munatäidisest. Taas ülejäänud leivakuubikud , ülejäänud ansoovis ja kodujuustutäidis. Tõsta 4 tunniks kuni üleöö külma.
5. Sega katte jaoks kodujuust, majonees ja hapukoor, kata tort sellega. Kaunista ansooviserullide, keedetud vutimunapoolikute ja tillioksakestega.

Kuulutused

  • Eakas proua soovib üürida Tallinnas pisemat omaette korterit. Pakkuda telefonil 58009538…

Vaata kõiki kuulutusi