Uudised

Lia Virkus soovitab: Kanapihvid karulaugumarinaadis .

Neljale
Karulaugu-oliiviõlis marineeritud kanapihvid saad grillil või pannil kiirelt küpseks, kanafileed jäävad kaunilt rohelisetäpilised!
4 kanafileed
Karulaugumarinaad:
3 sl hakitud karulauku ( või murulauku)
1 sidruni riivitud koor
1 sl hakitud lehtpeterselli
1 dl oliiviõli
1-2 küüslauguküünt
Soola ja musta pipart
Riivi hoolikalt pestud sidrunilt koor ja sega ülejäänud marinaadiainetega. Lõika kanafileed pikuti pooleks, maitsesta soola ja pipraga ning sega enamuse marinaadiga ( tõsta väheke serveerimiseks kõrvale). Lase kanal seista marinaadis vähemalt 30 minutit või kuni üleöö. Küpseta grillil või grillpannil küpseks ja naudi koos värske salatiga! Nirista serveerides veel karulaugumarinaadiga üle, see sobib hästi ka salatikastmeks.

Lia Virkus soovitab: Purgi-banoffee ehk kihiline banaani-toorjuustuvaht

6
Maitseb hea nii kohe kui ka järgmisel-ülejärgmisel päeval.

See on üks uhke ja ülimaitsev magustoit, mida on hea kihiti nii purkidesse laduda kui ka suurema kausikoogina valmistada. Mõlemas variandis on see magustoit meie pere suur lemmik!

200 g maitsestamata toorjuustu
4 dl vahukoort
2 tl vanillisuhkrut
2 tl suhkrut
200 g digestiivküpsiseid
2 karpi (a 190 g) karamellikondenspiima
3 viilutatud banaani
Kaunistuseks:
1 banaan
küpsisepuru

Vahusta toorjuust vahukoore ja suhkrutega vahuseks. Purusta küpsised.
Jaga peaaegu pool küpsisepurust kihina purkide põhja, tõsta peale toasooja kondenspiima ja viilutatud banaane. Seejärel tõsta peale pool toorjuustuvahust. Ja taas küpsisepuru, kondenspiima ja kiht toorjuustuvahtu. Naudi kohe või tõsta kaanega kaetult serveerimiseni külma.
Vahetult enne serveerimist kaunista banaaniviilude ja küpsisepuruga

Lia Virkus soovitab: rukkivaht beseedega

4
Naudi kohe või järgmisel päeval külmkapikülmana!
Ka teada-tuntud mannavahtu võid nüüd valmistada tervislikumal moel, täisterarukkijahu ja marjadega. Lemmikuks on siin meie omad eestimaised hapud marjad – mustad sõstrad, mustikad või jõhvikad. Sel moel purkipanduna saab rukkivahtu külmas hoida mitu päeva. On ju mugav koju jõudes haarata külmast purgike tervislikku maiust ja piima või jogurtiga vahepalaks nautida! Pidulikul puhul kaunista purgimaius vahukoore ja beseedega.

2 dl külmutatud või värskeid musti sõstraid või mustikaid
5 dl vett
1 dl pruuni suhkrut (täpsem suhkrukogus oleneb marjade magususest)
1 dl täisterarukkijahu
Serveerimiseks:
piima, maitsestamata jogurtit või skyri või
2 dl vahukoort, 1 tl vanillisuhkrut ja väikesi beseesid peale pudistamiseks

Mõõda marjad vee ja suhkruga potti ning kuumuta keemiseni. Keeda 7-8 minutit ja soovi korral surista saumikseriga püreeks. Nõrista hulka rukkijahu ning keeda vispliga segades 4–5 minutit ehk kuni saad vedelamat sorti pudru. Lisa vajadusel veel suhkrut. Lase jahtuda ning mikserda puder vahuseks. Jaga väikestesse purkidesse ja tõsta serveerimiseni külma. Serveeri vanillisuhkruga vahustatud koorega ja pudista beseesid peale. Või naudi argipäeval külma piima, jogurti või skyriga.

Uus saade ,,Fookus“ on eetris juba neljapäeval kell 18.00

Seekord on stuudios notar Liivi Laos. Küsimusi kuulajailt on hulganisti, millele saates külaline vastab. Mõned küsimuste  näited kuulajatelt:
1. Piibel õpetab meid mitte käima kohut. Aga ikkagi käiakse. Kuidas saate
külaline sellele vaatab? Pean silmas just kristlasi.
2. Kohtus käikse ka pärimisasjde pärast. Päris hull kuidas sugulased
lähevad tülli. Mis ma kristlana peaks tegema, kui mul on õigus pärida, aga
sugulased või kadunuke jätab mu sellest ilma? Loobuma? Kas tõesti!!!
3. Piibel räägib pärimisest. Samuti on meil juriidiline õigus pärida, aga
kui mu ema või isa on teinud testamenti ainult mu õe kasuks, kas mul polegi
õigust siis saada midagi?

,Fookus“ on saade, kus fookusesse võtame erinevad elualad, et aidata meie kuulajaid kas mõista olukordi või saada  vastuseid konkreetsetele küsimustele.

Eetris kaks korda kuus, teisel ja neljandal neljapäeval. Saatejuht Raul Altmäe.

Imede Õhtud EKNK Toompea koguduses

EKNK Toompea Koguduse hoones, Toompea 3,  toimuvad 4. ja 5. aprillil kell 19.00  ” IMEDE ÕHTUD”. Peakõnelejaks on evangelist ja pastor Stefan Edefors, kes on kuulutanud aastaid üle maailma erinevatel krusaadidel,
sealhulgas ka Eestis.  Nendel päevadel on Eestis ligi 30- liikmeline rootslaste meeskond, kes tulevad Eestisse teenima meie kogudusi ja aitama meid olla ekfektiivsemad ka inimeste teenimisel. Stefan Edefors on evangelist, kes  teeb  ümber maailma, erinevates paikades, suuri evangeelseid üritusi ja ka koolitusi evangelismi teemal.
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop ja Toompea koguduse vanempastor Ago Lilleorg selgitab: ,,Imede Õhtud on sellised õhtud, kus me võime tulla kokku ja kogeda imesid, mida Jumal tahab meie keskel teha ja teha meie eludes. Eks me näe seda ka Jeesuse elu ja teenistusest. Kogu Tema maapealne teenistus oli tegelikult täidetud imedest, olukordadest, kus inimesed seisid võimatute olukordadega silmitsi. Kohtudes Jeesusega said paljude inimeste elud  täielikult muudetud: nende olukorrad muutusid, nad said terveks, vabaks, nende elud muutusid, nad said tagasi Lootuse, uue  tähenduse oma elule. Sellisel viisil me usume, et Jeesus on seesama täna, homme ja igavesti! Tema on, kelle tõttu me oleme igatsenud kokku tulla ja saada osa nendest imedest, mida Jumalal on meie jaoks. Imede õhtutel teenime koos EKNK Lasnamäe Vene kogudusega, seega tõlgitakse sõnum nii eesti kui vene keelde”.
Need kaks õhtut Tallinnas  toimuvad  EKNK Toompea koguduses. Seejärel jätkavad külalised teenimist Eestimaa eri paigus. Toimub ka õppeseminar, kus Stefan Edefors õpetab, kuidas palvetada inimeste eest, kes on seotud, haiged, kes väga raskete koormate all, raskete olukordade keskel. – kuidas neid teenida palves ja kuidas neid aitada,et nad saaksid vabaks!  Rohkem infot  leiab http://www.ttoompeakogudus.ee/stefan

,,Soovime, et need oleksid äratusõhtud, kus meie vaim saab üles äratatud, koguduse vaim saab üles äratatud. Vaimulik ükskõiksus ja leigus saab meie eludest välja ja asemele võiks tulla Jumala armastus.
Me igatseme, et Jumal saaks liikuda meie keskel, tegutseda, muuta meie elusid, et selle tulemusena saaksid inimesed päästetud, vabaks, terveks ja muidugi me igatseme, et tulijad võtaksid kaasa ka oma sõbrad.
Kindlasti on tegu mehega,kes tuleb suureks õnnistuseks!”, tutvustab  külalist EKNK piiskop Ago Lilleorg.

Et UUS saaks alguse.

Kirikukalendri tähtsaimad pühad on ülestõusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu võitu. Kuid mitte ainult. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda. Raamatute raamatus on: ,,Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis  see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab see palju vilja“.(Jh12:24)

Jeesuse eluajal oli tava jumalikest asjadest rääkida lihtinimesele arusaamatult, Jumalast räägiti heebrea keeles kõrgstiilis, kasutati väljendid, mis lihtrahvast ei puudutanud. Jeesus rääkis oma kaasaegsetele tähendamissõnadega, lihtsal moel. Tolleaegsetele vaimulikele oli aga sellisel moel selgitused vastuvõetamatud. Kuid lihtrahvas mõistis tähendamissõna kaudu printsiipi. Viljakandmine tähendab enese  mahapanemist ja  uuele kasvuruumi tegemist.  Ja sellisel moel öeldut mõistab ka tänapäevainimene. Selles mõistukõnes on  piltlik selgitus inimese potentsiaalist.Kui me soovime oma eesmärke täita, peame  selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse. Selline selgitus on mõistetav ka tänapäeva inimestele.

Taimede puhul me  näeme seda protsessi reaalselt. Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kuskil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast  välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks.
Ühest seemnest on saanud märkamatult mitu. Iga viljapeas oleva viljateraga sünnib kord samamoodi nagu selle esimesega, millest nad on pärit. Nii sünnivad üha uued ja uued  viljapead täis teri, mis ootavad muldalangemist. Tegelikult peab tunnistama, nisutera tegelikult mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles tähendamissõnas – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jumalale. Ta soovib, et sellest väljuks kogu meie potentsiaal.

Ehk oleme vaadanud seda maailma sellise pilguga, kuidas saaksin mina seda muuta? Me ei suuda muuta kogu maailma, kuid me võime seda teha oma mõjupiirkonnas. Igal meist on oma mõjupiirkond – olgu selleks kodu, klass, töökoht, küla, linna, riik – me võime avaldada mõju ja midagi muuta. Ajaloost leiame  palju näiteid, toon siin esile mõne neist:

Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada Indias Suurbritannia võimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid.

Ka Nõukogude Liidu lagunemine, mis tõi Eestilegi vabaduse, oli suuresti ühe inimese teene, oli selleks siis Rooma paavst, nagu mõned arvavad, või Mihhail Gorbatšov, nagu arvavad teised või hoopiski 20.augustil 1991 parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu  otsus, et Eesti  ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Et uus saaks alguse, tuleb ikka vana nö maha panna.

Aardejaht Pilla-Palla Kirikus

Kutse tulla kirikusse aarete jahile pole Eestis tavapärane. Ometi just 25.märtsil oodatakse Tartus kella 13.30ks lapsi koos vanematega Teatri Kodu-Lastestuudiosse.Tõesti, Pilla-Palla kirik on üldsusele teatud jumalateenistuse pidamise viisist erinev, sest tavapärase pinkidel jutlustaja kuulamise asemel istuvad osalejad ühise laua taga koos – lapsed ja nende vanemad, meisterdades üheskoos midagi uut ja põnevat. Kuulatakse ka jutlust, vesteldakse ja arutatakse jutluse teemal. Lapsed saavad mängunurgas aega veeta. Koosviibimine lõppeb ühise söögilaua taga. Selline on jumalateenistus kogu perele.

Pilla-Palla kiriku idee on alguse saanud Inglismaalt. Idee on kutsuda kirikusse lapsed koos vanematega ja suhelda nendega neile mõistetaval moel ja viisil. Tänaseks on selliseid kirikuid maailmas kokku üle 30 000. Nende tegevus on väärtuspõhine, aidates nii inimesi Jumalale lähemale. Kogu tegevus peab sobima igas vanuse inimestele arendades seeläbi nende loovust. Nii toetuvad ka käelised tegevused Piibli lugudele avades lugude sisu tavapärasest erinevalt. Sõbralik ja avatud õhkkond õpetab  tähistama kohtumist ja sellest rõõmu tundma. Pilla-Palla kirik Tartus meeldib osavõtjaile väga. Algust on tehtud alles selle aasta veebruaris tähistades sõbrapäeva. 25. märtsil oodatakse taas huvilisi. Adventkiriku peretöö, lastetöö ja tervisetöö juht Allar Randlepp tõdeb, et selline töövorm on uudne ja suur väljakutse kirikule. Aga juba esimene kohtumine kinnitas, et sellisel moel Jumala tundma õppimine üheskoos perekonnaga, kus laps saab toetust oma vanematelt ja vanemad lastelt, selline rõõmus koosolemine liidab igati.

Aaretejaht toimub Pilla-Palla kirikus 25. märtsil kella 13.30-16.30 Tartus Lutsu 2, Teatri Kodu- ja Lastestuudio ruumides.

www.raadio7.ee/kirikuelu       https://raadio7.ee/podcast/kirikuelu-2018-02-16/s.

Euroopal on LOOTUST

Sellise lootustandva sõnumiga saabus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku esindus Poolast, kus koos olid nelipühi kirikute juhid Euroopast. Konverentsil julgustati osalejaid teenima rahvast ja üksteist Jumala poolt antud andidega, olles samas üksteise suhtes alandlikud nagu Jeesus seda oli.

Konverentsist osavõtjad uurisid üheskoos Vana testamendi maakuulajate lugu aluseks võttes, et milline on Euroopa täna, ja erinevate mõtete kokkuvõtteks saab  öelda, et  Jumal tegutseb Euroopas ka täna – mitmed  pagulased on näinud Jumala kõikväelist tegutsemist ja selle mõjul ka ristiusku pöördunud. Järeldus on, et Euroopal on LOOTUST.

Konverentsil jagati ka kirikute vahel ülesandeid  ja Eestile usaldati koguduste kasvu töö organiseerimine, vastutus uute koguduste rajamise eest kogu mandril. Sellest tulenevalt  toimub  Eestis mitmeid rahvusvahelisi  uute koguduste rajamise konverentse.

Ühtlasi on see tunnustus, et  oleme siin Eestis juba mitu aastat just seda tööharu edendanud, selgitab ENKN juht Alur Õunpuu. “Eesõigus annab tunnistust,et me oleme mitu aastat õiges suunas tegutsenud. Rajada uusi kogudusi ja anda inimestele võimalus tulla Jumala juurde.“

 

Kuremäe kloostril on oma pühak

Vene õigeusu kirik arvas Kuremäe nunna kohalike pühakute sekka Vene õigeusu kiriku sinod arvas kohalike pühakute hulka poole sajandi eest surnud Kuremäe nunnakloostri nunna Jekaterina. Vene õigeusu kiriku sinod kanoniseeris nunna pärast seda, kui oli ära kuulanud pühakute kanoniseerimise komisjoni esimehe, Troitski piiskopi Pankrati ettekande Kuremäe kloostri iguumenja Filareta taotluse kohta kanoniseerida kohapeal austatava pühakuna nunn Jekaterina ja määras Õndsa Jekaterina, Kristuse pärast meeletu mälestuspäevaks 22. aprilli. 

Õndsa Jekaterina säilmeid, kui need peaks saadaval olema, otsustas sinod pidada pühadeks ja asjakohast austust väärivateks. Seitsmenda kirikukogu otsusest lähtudes maalitakse vast kuulutatud pühakust austamiseks ikoonid. Jekaterina Malkov-Panina sündis 15. mail 1889. aastal Soomes Suomenlinna kindluses sõjaväeinseneri perekonnas. Nooruses õppis ta loodusteadusi, huvitudes eriti putukateadusest. Esimese maailmasõja ajal tegutses ta halastajaõena.

1919. aastal saabus Jekaterina ühes vanematega Eestisse, kus läks 1922. aasta 5. juulil Kuremäe kloostrisse noviitsiks. Ta paistis algusest peale silma omapärase käitumisega, tal käisid peal “püha meeletuse hood” ja peagi viidi Jekaterina kloostri läheduses asunud Ketsemani eraklasse. Teise maailmasõja alguses erakla kaotati ja Jekaterina naasis kloostrisse. Ta paistis seal silma eriti innuka paastumisega ning meeletushoogudega, rahva seas tunti Jekaterinat ennustamis- ja tervendamisvõime poolest. 

1966. aasta aprillis pühitses Tallinna ja Eesti piiskop Aleksius ta nunnaks, jättes talle endise nime. Kaks aastat hiljem Jekaterina suri. Kloostri väitel on hulgaliselt nunn Jekaterinaga seotud meditsiiniliselt tõendatud tervenemisjuhtumeid nii tema eluajast kui ka pärast surma.

Ahoi eestlased Stockholmis!

Stockholmis peetakse eesti keeles Jumalateenistusi igal pühapäeval Peetri kirikus (Sankt Peters Kyrka), Upplandsgatan 12 (Eesti Maja lähedal). See on palju enam kui kirik! Siin on elav kokkusaamispaik, kuhu on tere tulnud kõik eestlased Stockholmis hoolimata vanusest ja taustast.

Koguduse tegevus: Jumalateenistus igal pühapäeval kell 14.00. Laulud, tunnistused, jutlus ja eestpalve. Peale teenistust on ühine koosviibimine kohvilauas. Igal teisipäeval kell 11.00 palveosadus. Ka Suurel Reedel kell 14.00 jumalateenistus koos Kristuse surma mälestamisega.

Kui teil on sugulasi, sõpru ja tuttavaid Stockholmi läheduses, palun andke neile edasi kutse külastada meie jumalateenistusi. Olete oodatud!