,,Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.“ (Heebrealastele 4, 16)
Teise maailmasõja ajal peitsid Corrie ten Boom ja ta perekond palju juute natside eest. Kuid lõpuks jäid nad oma teoga vahele ning saadeti kontsentratsiooni laagrisse. Seal nägi Corrie palju hirmsat, muuhulgas oma isa ja õe surma. Kuid kogemata lasti ta vabaks. Corrie ei muutunud kibestunuks ja andestas oma perekonna tapnud mehele. Temalt küsiti, kuidas ta selle sünge aja üle elas ja jäi armastavaks, andestavaks ja heaks. Ta vastas sellele looga ajast, mil oli väike tüdruk ja isa viis ta Euroopasse rongireisile. Isa ostis pileti alati väga kaua aega ette, kuid andis pileti Corrile vaid hetk enne rongile minekut. Corrie oli väike ja isa ei tahtnud, et tüdruk pileti kaotaks või koju unustaks. Kuid niipea, kui rong perroonile lähenema hakkas ja nad rongituleisd nägid, andis isa talle pileti ning nad läksid koos rongile. Corrie ütles: „Põhjus, miks ma suudan andestada inimesele, kes mu perekonna tappis ja ei ole kibestunud on see, et nagu mu isa andis rongipileti just enne minekut, nii ei anna ka Jumal meile armu enne, kui rongile astume. Kuid kui peaksid ise midagi sellist kogema, siis võin kinnitada, et Jumala arm aitab läbi pimedate orgude ja aitab sul pead püsti ning südant armastust täis hoida.“
2 Sm 17:14– 19:43 Jh 3:22-36 Ps 89:38-52 Õp 23:19-21
