Uudised

Et UUS saaks alguse.

Kirikukalendri tähtsaimad pühad on ülestõusmispühad. Selles tähistatakse surma võitmist. Elu võitu. Kuid mitte ainult. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda. Raamatute raamatus on: ,,Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis  see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab see palju vilja“.(Jh12:24)

Jeesuse eluajal oli tava jumalikest asjadest rääkida lihtinimesele arusaamatult, Jumalast räägiti heebrea keeles kõrgstiilis, kasutati väljendid, mis lihtrahvast ei puudutanud. Jeesus rääkis oma kaasaegsetele tähendamissõnadega, lihtsal moel. Tolleaegsetele vaimulikele oli aga sellisel moel selgitused vastuvõetamatud. Kuid lihtrahvas mõistis tähendamissõna kaudu printsiipi. Viljakandmine tähendab enese  mahapanemist ja  uuele kasvuruumi tegemist.  Ja sellisel moel öeldut mõistab ka tänapäevainimene. Selles mõistukõnes on  piltlik selgitus inimese potentsiaalist.Kui me soovime oma eesmärke täita, peame  selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse. Selline selgitus on mõistetav ka tänapäeva inimestele.

Taimede puhul me  näeme seda protsessi reaalselt. Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kuskil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast  välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks.
Ühest seemnest on saanud märkamatult mitu. Iga viljapeas oleva viljateraga sünnib kord samamoodi nagu selle esimesega, millest nad on pärit. Nii sünnivad üha uued ja uued  viljapead täis teri, mis ootavad muldalangemist. Tegelikult peab tunnistama, nisutera tegelikult mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles tähendamissõnas – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jumalale. Ta soovib, et sellest väljuks kogu meie potentsiaal.

Ehk oleme vaadanud seda maailma sellise pilguga, kuidas saaksin mina seda muuta? Me ei suuda muuta kogu maailma, kuid me võime seda teha oma mõjupiirkonnas. Igal meist on oma mõjupiirkond – olgu selleks kodu, klass, töökoht, küla, linna, riik – me võime avaldada mõju ja midagi muuta. Ajaloost leiame  palju näiteid, toon siin esile mõne neist:

Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada Indias Suurbritannia võimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui kogu impeeriumi püssid ja pommid.

Ka Nõukogude Liidu lagunemine, mis tõi Eestilegi vabaduse, oli suuresti ühe inimese teene, oli selleks siis Rooma paavst, nagu mõned arvavad, või Mihhail Gorbatšov, nagu arvavad teised või hoopiski 20.augustil 1991 parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu  otsus, et Eesti  ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Et uus saaks alguse, tuleb ikka vana nö maha panna.

Aardejaht Pilla-Palla Kirikus

Kutse tulla kirikusse aarete jahile pole Eestis tavapärane. Ometi just 25.märtsil oodatakse Tartus kella 13.30ks lapsi koos vanematega Teatri Kodu-Lastestuudiosse.Tõesti, Pilla-Palla kirik on üldsusele teatud jumalateenistuse pidamise viisist erinev, sest tavapärase pinkidel jutlustaja kuulamise asemel istuvad osalejad ühise laua taga koos – lapsed ja nende vanemad, meisterdades üheskoos midagi uut ja põnevat. Kuulatakse ka jutlust, vesteldakse ja arutatakse jutluse teemal. Lapsed saavad mängunurgas aega veeta. Koosviibimine lõppeb ühise söögilaua taga. Selline on jumalateenistus kogu perele.

Pilla-Palla kiriku idee on alguse saanud Inglismaalt. Idee on kutsuda kirikusse lapsed koos vanematega ja suhelda nendega neile mõistetaval moel ja viisil. Tänaseks on selliseid kirikuid maailmas kokku üle 30 000. Nende tegevus on väärtuspõhine, aidates nii inimesi Jumalale lähemale. Kogu tegevus peab sobima igas vanuse inimestele arendades seeläbi nende loovust. Nii toetuvad ka käelised tegevused Piibli lugudele avades lugude sisu tavapärasest erinevalt. Sõbralik ja avatud õhkkond õpetab  tähistama kohtumist ja sellest rõõmu tundma. Pilla-Palla kirik Tartus meeldib osavõtjaile väga. Algust on tehtud alles selle aasta veebruaris tähistades sõbrapäeva. 25. märtsil oodatakse taas huvilisi. Adventkiriku peretöö, lastetöö ja tervisetöö juht Allar Randlepp tõdeb, et selline töövorm on uudne ja suur väljakutse kirikule. Aga juba esimene kohtumine kinnitas, et sellisel moel Jumala tundma õppimine üheskoos perekonnaga, kus laps saab toetust oma vanematelt ja vanemad lastelt, selline rõõmus koosolemine liidab igati.

Aaretejaht toimub Pilla-Palla kirikus 25. märtsil kella 13.30-16.30 Tartus Lutsu 2, Teatri Kodu- ja Lastestuudio ruumides.

www.raadio7.ee/kirikuelu       https://raadio7.ee/podcast/kirikuelu-2018-02-16/s.

Euroopal on LOOTUST

Sellise lootustandva sõnumiga saabus Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku esindus Poolast, kus koos olid nelipühi kirikute juhid Euroopast. Konverentsil julgustati osalejaid teenima rahvast ja üksteist Jumala poolt antud andidega, olles samas üksteise suhtes alandlikud nagu Jeesus seda oli.

Konverentsist osavõtjad uurisid üheskoos Vana testamendi maakuulajate lugu aluseks võttes, et milline on Euroopa täna, ja erinevate mõtete kokkuvõtteks saab  öelda, et  Jumal tegutseb Euroopas ka täna – mitmed  pagulased on näinud Jumala kõikväelist tegutsemist ja selle mõjul ka ristiusku pöördunud. Järeldus on, et Euroopal on LOOTUST.

Konverentsil jagati ka kirikute vahel ülesandeid  ja Eestile usaldati koguduste kasvu töö organiseerimine, vastutus uute koguduste rajamise eest kogu mandril. Sellest tulenevalt  toimub  Eestis mitmeid rahvusvahelisi  uute koguduste rajamise konverentse.

Ühtlasi on see tunnustus, et  oleme siin Eestis juba mitu aastat just seda tööharu edendanud, selgitab ENKN juht Alur Õunpuu. “Eesõigus annab tunnistust,et me oleme mitu aastat õiges suunas tegutsenud. Rajada uusi kogudusi ja anda inimestele võimalus tulla Jumala juurde.“

 

Kuremäe kloostril on oma pühak

Vene õigeusu kirik arvas Kuremäe nunna kohalike pühakute sekka Vene õigeusu kiriku sinod arvas kohalike pühakute hulka poole sajandi eest surnud Kuremäe nunnakloostri nunna Jekaterina. Vene õigeusu kiriku sinod kanoniseeris nunna pärast seda, kui oli ära kuulanud pühakute kanoniseerimise komisjoni esimehe, Troitski piiskopi Pankrati ettekande Kuremäe kloostri iguumenja Filareta taotluse kohta kanoniseerida kohapeal austatava pühakuna nunn Jekaterina ja määras Õndsa Jekaterina, Kristuse pärast meeletu mälestuspäevaks 22. aprilli. 

Õndsa Jekaterina säilmeid, kui need peaks saadaval olema, otsustas sinod pidada pühadeks ja asjakohast austust väärivateks. Seitsmenda kirikukogu otsusest lähtudes maalitakse vast kuulutatud pühakust austamiseks ikoonid. Jekaterina Malkov-Panina sündis 15. mail 1889. aastal Soomes Suomenlinna kindluses sõjaväeinseneri perekonnas. Nooruses õppis ta loodusteadusi, huvitudes eriti putukateadusest. Esimese maailmasõja ajal tegutses ta halastajaõena.

1919. aastal saabus Jekaterina ühes vanematega Eestisse, kus läks 1922. aasta 5. juulil Kuremäe kloostrisse noviitsiks. Ta paistis algusest peale silma omapärase käitumisega, tal käisid peal “püha meeletuse hood” ja peagi viidi Jekaterina kloostri läheduses asunud Ketsemani eraklasse. Teise maailmasõja alguses erakla kaotati ja Jekaterina naasis kloostrisse. Ta paistis seal silma eriti innuka paastumisega ning meeletushoogudega, rahva seas tunti Jekaterinat ennustamis- ja tervendamisvõime poolest. 

1966. aasta aprillis pühitses Tallinna ja Eesti piiskop Aleksius ta nunnaks, jättes talle endise nime. Kaks aastat hiljem Jekaterina suri. Kloostri väitel on hulgaliselt nunn Jekaterinaga seotud meditsiiniliselt tõendatud tervenemisjuhtumeid nii tema eluajast kui ka pärast surma.

Ahoi eestlased Stockholmis!

Stockholmis peetakse eesti keeles Jumalateenistusi igal pühapäeval Peetri kirikus (Sankt Peters Kyrka), Upplandsgatan 12 (Eesti Maja lähedal). See on palju enam kui kirik! Siin on elav kokkusaamispaik, kuhu on tere tulnud kõik eestlased Stockholmis hoolimata vanusest ja taustast.

Koguduse tegevus: Jumalateenistus igal pühapäeval kell 14.00. Laulud, tunnistused, jutlus ja eestpalve. Peale teenistust on ühine koosviibimine kohvilauas. Igal teisipäeval kell 11.00 palveosadus. Ka Suurel Reedel kell 14.00 jumalateenistus koos Kristuse surma mälestamisega.

Kui teil on sugulasi, sõpru ja tuttavaid Stockholmi läheduses, palun andke neile edasi kutse külastada meie jumalateenistusi. Olete oodatud!

Tallinnas toimub  rahvusvaheline  noortekonverents MK United

16.märtsi õhtul kogunevad noored nii eesti- kui venekeelse taustaga noored konverentsile MK United. Korraldajad on  Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku vene kogudusenoored, kelle eestvedamisel juba viiendat korda kogunevad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

See konverents on ainulaadne teenides noori ja vanemat põlvkonda nii eesti kui vene keeles. Konverentsi peateema on ”Põlvkonnade ühtsus”. Külalisesinejad ja kõnelejad on üle maailma tuntud ja väga edukad Jumala Sõna kuulutajad:
Aleksei Romanov, Moskva Elu Sõna koguduse noortepastor,  kelle koguduses on enam kui tuhat noort.
Aleksandr Jevsjukov on rahvusvahelise ,,Jumala otsijate liikumise“ liidrite meeskonna liige, kristliku  Bohh Tv juht, produtsent, kes innustab kuulutama sõnumit palveväes kasutades selleks meediat.
Nikolai Nokarašvili Valgevevnest on tuntud muusikalise kollektiivi ,,Nutek“ looja. 9 aasta jooksul on antud rohkem kui 700 kontserti jagades  sõnumit Jeesusest Kristusest enam kui 500 000 inimesele. Ta on maailma suurimate kristlike noortekonverentside hinnatud kõneleja.
Santa Danilevitševa on Riia Uus Generatsioon koguduse ülistusjuht, kes  on Kiievis toimunud,,X.faktori“ 5.hooaja ja Läti Eurovisiooni 2017. a finalist.
Lisaks on konverentsi ülistustiimis  EKNK Lasnamäe Vene Koguduse ülistajad koos Eesti Metodisti Kiriku ülistusmeeskonnaga. Konverents kestab 16.-18.märtsini.

Konverentsi saab jälgida sotsiaalmeedia kaudu.Ülekande teevad Bohh TV, pildiraadio.com ja  EKNK LVK instagrammi kaudu.

Kes siis veel kui mitte Jumala rahvas peaks näitama eeskuju, et me saame olla üks Jumala rahvas Kristuses, üks kristliku kultuuri kandjana, ühe südame ja meelega.

Lootuse Külas on pidupäev – rehabilitatsiooniprogrammi lõpetab esimene naine

Talvekülmade aegu tuli Lootuse Küla tuletõrjujatel kahjutuld korduvalt kustutamas käia. Nagu tuli laastab kodusid, nii laastab akoholi- ja narkosõltuvus inimelusid. Seepärast on iga inimene, kes Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammi läbib, erilise tähenduse ja väärtusega – taas on  inimene ühiskonda tagasi tulnud. Igal neist tagasitulnutest on oma lugu, milles on paraku ka teistega sarnast allakäigu trepi etappides. Lootuse Külasse abi saama tulnu peab ka ise  tahtma sõltuvusspiraalist vabaneda.

Programm, mida läbitakse, kestab kuni aasta ja selle aja sees on igal osalejal omad katsumused ja väljakutsed. Alanud aastal on programmist väljunud üks mees, ja  pühapäeval, 18.märtsil, astub ühiskonda tagasi programmi läbinud naine. Tema on esimene naiste rehabilitatsiooniprogrammi läbinu. Huvi Lootuse Küla  tegevuse vastu on  maailmas suur. Juba on alustatud analoogse küla ehitusega Soomes. Kanadas töötab sarnane  programm  juba aastaid väga edukalt.

Lootuse Küla tegevjuht Viljam Borissenko tunnustab avalikkust positiivse toe eest ja märgib, et hiljuti avanes võimalus oma tegevtiimiga külastada Riigikogu, kus poliitikutega kohtudes arutati ka sõltuvusprobleemide lahendamise võimalusi Eestis. Viljam Borissenko lisab, et Lootuse Küla teeb mitmete kogudustega Eestis tihedat koostööd. Nii on tekkimas üks uus koostöövorm, milles Lootuse Küla pöördub koguduste liikmete poole, kes soovivad osaleda motivatsiooni tõstmise ja investeerimisoskuse arendamiskursustel(MI).

Ettepaneku ja üleskutse mõte on, et need, kes kogudustest on sellisest kursusest huvitatud, oleksid nõus maksma kursuse tasuks veidi suurema summa, mille abil koguneks raha osalustasu maksmiseks ka mõnele Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammis osalejale. Selliselt panustades aidatakse rehabilitatsioonikursuse läbinut, kes saab ka MI kursusel osaleda, oma elu uute teadmistega üles ehitama asuda.

Lia Virkus soovitab: Soe vahemereline kanasalat

Neljale- kuuele
See võiks olla selle kevade lemmiksalatiks! Naudi seda lõuna-või õhtusöögiks, mis koos mõnusa vahemerelise ürdikastmega maitseb nii soojalt kui ka külmalt.
2 kanafileed ( u 500 g )
2-3 sl oliiviõli praadimiseks
Pool pikka värsket kurki
1 punane paprika
1 punane sibul
400 g purk punaseid kidney ube
8-10 kirsstomatit
10-15 musta kalamata oliivi
200-300 g spagette või muud pastat
150 g feta juustu
Ürdikaste:
3 sl oliiviõli
1 sl palsamiveiniäädikat
1 sidruni mahl ( u 2 sl)
1 sl kuivatatud basiilikut
Musta pipart ja soola
2 purustatud küüslauguküünt
Serverimiseks värskeid basiilikulehti

Keeda spagetid rohkes soolaga maitsestatud vees al dente. Sega kokku ürdikaste.
Samal ajal tükelda kurk kuubikuteks. Viiluta õhukeselt paprika ja kooritud punane sibul.
Tükelda kanafilee ja pruunista pannil oliiviõlis, maitsesta kuivatatud ürtide, soola ja pipraga. Loputa oad sõelal voolava vee all ja lisa koos paprika, kurgi, sibula, poolitatud kirsstomatite ja oliividega pannile. Kuumuta segades mõned minutid. Lisa ka nõrutatud kuum pasta, sega läbi ja kummuta suurele vaagnale. Murenda peale feta juust, jahvata veskist peale musta pipart. Kalla ürdikaste salatile ja kaunista värskete basiilikulehtedega.

Eesti Metodisti Kiriku noored osalesid Aldersgate Euroopa konverentsil

Aldergate Euroopa konverents  toimus 3-5 märts 2017. Glovery Halli kristlikus konverentsi keskuses Inglismaal. Osalejaid oli USA-st, Walesist, Norrast, Eestist ja Leedust. Aldersgate uuedusliikumine jõudis Inglismaale 2007. aastal pastor David Winstanley vahendusel, kes teenis vahetusprogrammi raames Põhja-Carolina osariigis Metodisti kogudust, mis oli selle liikumisega tihedalt seotud. Mõne aasta pärast toimus esimene seminar “Elu Pühas Vaimus” Crewes ning Hucknallis. 2011. aastal liitusid David Winstanley ja  David ja Pat Watson Aldergate palve ja tervendusseminaril selle teenistusega ka  Eesti Metodisti kiriku noored. Sellest kohtumisest algas siiani kestev suur sõprus.

Aldersgate’i kobnverentside idee on osalejaid julgustadaoma kogudustes  nende palvetöös  ja kinnitada, et Jumal on hea ja ustav.

 Inglismaal toimunud konverentsi peakõneleja Dr. Frank Bilman koos abikaasaga on vastutavad Aldersgatei uuendusliikumise rahvusvahelise töö ja koolituse eest. Esimene ettekanne põhines raamatul “Supernatural Thread of Methodism” (Üleloomulik joon metodismis) ning teine ettekanne kandis pealkirja “Olla ärkamises seal, kus oled”. Konverentsist võttis osa ka  8 noort Eesti Metodisti Kirikust  ja kaks esindajat Leedust.Eesti Aldersgate’i toimkond valmis teenima ka Eesti kogudusi. Võimalik on saada seminar kahel teemal: ,,Elu vaimus“  ja „Issand, õpeta meid palvetama“ Soovijad saavad  ühendust võtta  aadressil https://www.facebook.com/aldersgate.eesti/. Soovitav on  planeerida  kohtumist 3 kuud enne.

 

 

Tartu Maarja kiriku lood on eetris neljapäeviti kell 10.15.

Juubeli laulupeoks taastatakse Tartu Maarja kirik, kus toimusid 1869. aastal laulupeo peaproovid. Taastamistöödes püüame anda oma panuse teavitamaks Maarja kiriku lugu. Nii tutvustab Raadio 7 koostöös Tartu Maarja kiriku rahvaga  värvikaid seiku selle kiriku ja koguduse ajaloost . Eetris on need igal neljapäeval kell 10.15. Lood on järelkuulatavad meie kodulehel https://raadio7.ee/saate-arhiiv/maarja-kiriku-lugu/

Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833.a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, kellest Johann Voldemar Jannsen oli esimese üldlaulupeo projekteerijaks ja elluviijaks.

Tartu Maarja kirikut ongi nimetatud laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, meie kirikus toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist.

Maarja kirik on ka kihelkonnakirik ning emakirikuks Tartu Pauluse ja Peetri kogudustele. Peetri kasvas Maarja kogudusest välja 1869. aastal ja Pauluse 1910. aastal. Mõlemad kogudused pidasid algusaastatel, kuni oma pühakodade valmimiseni, jumalateenistusi Maarja kirikus. Kui algselt loodi Maarja kogudus kihelkonna ja linna rahva ühinemisel üheks koguduseks, siis linna rahvaarvu tõustes tekkis siiski vajadus oma koguduste järgi.

Sellel neljapäeval tutvustab Tartu Maarja kiriku juhatuse esinaine Lea Saar kirikuhoone ehituslugu. Saame teada, miks ehitati kirikuhoonet pea kaks korda ja milline osa  ehituses oli nurgakivi õnnistamisel.