Jaan Tammsalu mõtisklus / arhiiv

Jeesus õpetab meile midagi väga olulist. Ära muretse – palveta!

Jeesus julgustab  meid järeljätmatult palvetama ja uskuma, et Jumal kuuleb oma laste palveid ja vastab neile.

Rukkimaarjapäev. Ärkasin kummaliselt vara. Seisan samblasel rohul ja ei usu, et see on maailm – seesama maailm, milles kõndisin nukralt, kus tormasin keset tuhandete tormamist, märkamata kui palju on ilu.

Millise tunnistuse me anname inimestele oma eluga Kristusest.Kui  sellele mõtlen, palun Jumalalt ja ligimestelt armu ja halastust.

Armastuse olemasolu või puudumine määrab kõikide vaimuandide väärtuse. Armastus  on tee, mis viib meid pärale.

Issand, muuda meid nägijateks ja kuuljateks, tähelepanelikemateks ja hoolivamateks.

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on igasuguses headuses ja õiguses ja tões. Valguses käimine peaks väljenduma lootuses ja  väljendub ka tänulikkuses.

Jeesuse palvetes meie pärast on kaks soovi.Et me oleksime usklikena üks ja et me oleksime Jumalas, Isas ja Pojas. Teisest sõltub esimene.

Jeesus ütleb, et kui me hakkame Temasse uskuma, siis me saame endale eestpalvetaja ja selleks on Jeesus, Jumala Poeg..

Kirik on seal, kus kuulutatakse rõõmusõnumit ja jagatakse sakramente. Kuidas kuulutada rõõmusõnumit? Kas piisab vaid sõnadest või peaks kuulutus muutuma ka tegudeks?