Hetkel eetris:
Päevasild

Uudised

Lia Virkus soovitab: Hakkliha grillvardad

Hakklihavardad
Neljale
Veisehakklihast saad valmistada kerged ja lahjad lihavardad, mis sobivad hästi vürtsika kastmega. Näiteks jogurti-küüslaugukastme või teravama tomatikastmega.
4 puitvarrast
700-800 g veisehakkliha
2 muna
2-3 purustatud küüslauguküünt
1 dl hakitud peterselli
2 tl soola
0,25 tl musta pipart
1 tl kuivatatud tüümiani
Määrimiseks:
2 sl tomatipastat
2 sl sojakastet
2 sl õli

Pane puuvardad külma vette likku. Sega hakkliha soola, pipra ja tüümianiga. Lisa muna, petersell ja purustatud küüslauk, sega ühtlaseks. Tainas jääb eriti ühtlase konsistentsiga, kui seda kloppida. Vormi tainast ümber varraste rullid. Sega tomatikaste, sojakaste ja õli ning määri sellega rullid kokku. Grilli aeg-ajalt keerates 15-20 minutit.

Valitsus kinnitas eriolukorra järel edasi kehtivad piirangud ja leevendused

Seoses eriolukorra lõppemisega ööl vastu esmaspäeva kiitis valitsus heaks neli korraldust, millega kinnitati pärast eriolukorda jätkuvad piirangud ja sätestati leevendused. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis edasi tervishoiualane hädaolukord.

Valitsuses heakskiidu saanud piirangud ja leevendused teemade kaupa:

ALKOHOLIMÜÜGI PIIRANG

Alates 18. maist piiratakse jätkuvalt alkoholi müüki kõigis müügikohtades, sealhulgas restoranides ja baarides kella 22 õhtul kuni 10 hommikul. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava laeva või lennuki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

Alkoholimüügi piirang kehtib toitlustusasutustele, sealhulgas baaridele ja teistele sarnastele müügikohtadele kuni 1. juulini.

KARANTIIN

Valitsuse korraldusega kehtestatakse pärast eriolukorra lõppu karantiin COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nendega koos elavatele lähikontaktsetele.

COVID-19 haigel on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakodu jmt teenuse kasutajatele, kes peavad jääma karantiini oma viibimise kohta.

Haige lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning toimitakse vastavalt terviseameti juhistele.

Samuti tohib inimene lahkuda, kui on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

RIIGIPIIRI ÜLETAMISE PIIRANGUD JA KARANTIIN

Valitsuse korraldusel pikendatakse Eesti riigipiiri ületamise piirangut ja 14-päevast karantiini riiki sisenemisel inimestele, kellele see kehtis ka varem.

Ilma karantiinita saavad üle piiri Eestisse tulla haigustunnusteta Läti ja Leedu kodanikud, elamisloa või elamisõiguse omanikud.

Eestisse saavad tulla ka haigustunnusteta Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel nagu lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid.

Jätkuvalt tohib Eesti riigist läbi sõita haigustunnusteta välismaalane, kes liigub siitkaudu oma koduriiki.

Riiki tohivad jätkuvalt ilma karantiinita siseneda ning ei pea karantiini minema kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem. Näiteks kauba ja tooraine transportijad, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud isikud, Eestis tegutseva ettevõtte tehnoloogilise tööga seotud inimesed, tervishoiuteenuste osutajad, diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabuvad inimesed jt.

EHTIMA JÄÄVAD LIIKUMISPIIRANGUD JA LEEVENDUSTE ERITINGIMUSED

Valitsus kinnitas korralduse, millega pikendatakse valdavat osa liikumispiirangutest ja täpsustatakse nende rakendamisel ette nähtud tingimusi.

2+2 reegel

Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti perekondadele ega kodudele. Reegel kehtib üle Eesti kõikide tegevuste puhul, mis ei toimu kodustes tingimustes.

Müügisaalides ja teenindussaalides

Müügisaalides ja teenindussaalides, toitlustuskohtades ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides peab valdaja tagama 2+2 reegli täitmist. Müügi- ja teenindussaali sisenemisel ja väljumisel peab nii töötajate kui klientide jaoks olema tagatud desinfitseerimisvahendite kasutamise võimalus.

Toitlustusettevõtted kella 22-st kohapealseks ajaviitmiseks kinni kuni 1. juulini

Alates kella 22-st on endiselt külastajatele suletud toitlustusettevõtted, küll aga on lubatud toidu kaasamüük. Pärast 1. juulit saavad toitlustusettevõtted olla avatud piiranguteta.

Osad meelelahutusasutused jäävad suletuks

Pärast eriolukorra lõppu jäävad endiselt suletuks ööklubid, kasiinod ning mänguautomaatide saalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Tallinn-Stockholmi vahel kruiisida ei saa

Kehtima jääb huvireiside keeld Tallinna ja Stockholmi vahelises laevaliikluses.

Ajaviite- ja meelelahutusteenused

1. juunist tohivad külastajatele uksed avada meelelahutusteenuste pakkujad, näiteks keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid, aga ka laste mängutuoad. Teenuse osutaja peab tagama teenuse pakkumise kohas kuni 50 protsendi täituvuse nõude täitmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele. Keegli, bowlingu või piljardi spordina harrastamisel kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused

1. juunist tohivad külastajatele uksed lahti teha saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Tagatud peab olema 2+2 reegli täitmine, inimeste hajutatuse nõue, 50 protsendi täituvuse nõue ja desinfitseerimisnõude täitmine vastavalt terviseameti juhistele. Ujumistreeninguteks kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Jumalateenistused

Lubatud on avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused juhul kui järgitakse 2+2 reeglit ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud koosolekud

Avalikke koosolekuid tohib pidada ainult juhul kui järgitakse 2+2 reeglit.

Sisetingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui tagatakse kuni 50 protsendilise täituvuse nõude täitmine. 18. maist tohib osavõtjaid olla kuni 10 inimest; 1. juunist 50 inimest ning alates 1. juulist kuni 500 inimest.

Välitingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui korraldaja tagab alates 18. maist osalejate arvu mitte rohkem kui 100 inimest ning alates 1. juulist osalejate arvu mitte rohkem kui 1000 inimest. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Avalikud üritused

Kuni 30. juunini on keelatud kõik avalikud üritused.

Erandina on lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille külastajad viibivad autos, näiteks autokinod ja –kontserdid. Ürituse korraldaja peab tagama 2+2 reegli täitmise, autost ei tohi väljuda vältimatu vajaduseta ning autode parkimisel peab jääma piisav vahemaa. Ürituse korraldaja peab vajadusel tagama ürituse läbiviimise kohas desinfitseerimisvahendite olemasolu.

1 juulist on lubatud kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid ja muud avalikud üritused, ka siseruumides ja välitingimustes pealtvaatajateta spordivõistlused on lubatud juhul kui järgitakse 2+2 reeglit, siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti. Kokku ei või ühelgi siseüritusel osaleda rohkem kui 500 inimest, ka siis, kui ruumi 50-protsendiline täituvus on sellest suurem. Välitingimustes on lubatud osavõtjate arv kuni 1000 inimest.

Haridus

Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides (välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuses), samuti täienduskoolitusasutustes, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuses tuleb järgida: 2+2 reeglit; õppijate rühmas tohib olla kuni kümme inimest (välja arvatud eksamitel); eksamite korraldamisel peavad õpilased olema eksamiruumis hajutatud; samuti tuleb hajutatult korraldada õppijate rühmade liikumist ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida.

1. juunist tohib huviharidust ja -tegevust korraldada viisil, et järgitakse 2+2 nõuet, siseruumide täituvus on maksimaalselt kuni 50 protsenti ning välitingimustes tagab korraldaja osalejate arvu, mis pole suurem kui 100 inimest. Sportimisega seotud huviharidus või -tegevus sätestatakse eraldi.

12. juunist tohib korraldada noortelaagreid ja õpilasmalevaid kui tagatakse 2+2 nõue; osavõtjaid on maksimaalselt kuni 300 ning ühes rühmas kuni 20 inimest. Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Autokoolides ja mujal tuleb sõiduõppel arvestada, et autos tohib viibida üksnes õpetaja ja õpilane, sõidukis on desinfitseerimisvahendid. Koolituse korraldaja puhastab pärast igat sõidutundi need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Sportimine

Õues tohib sportida, treenida ning pidada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on järgitud 2+2 reegel ning osalejaid maksimaalselt 10 ja korraldaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Alates 1. juunist tohib osalejaid olla maksimaalselt 100 ning korraldaja peab olema taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Välitingimustes on lubatud korraldada ilma pealtvaatajateta spordivõistluseid kui osalejaid on maksimaalselt 100. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Sisetingimustes tohib sportida, treenida ning korraldada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on tagatud 2+2 nõude järgimine, maksimaalselt 50 protsendi täituvus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning kui osalejaid on maksimaalselt 10. 1. juunist grupi suurust enam piiratud ei ole, kuid jätkuvalt tuleb arvestada 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reegliga. Sama kehtib ka treeningrühmade kohta. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Muuseumid ja näitusasutused

Muuseumite ja näitusasutuste külastamisel tuleb järgida 2+2 reeglit; rühmakülastuse korral võib külastajaid olla grupis maksimaalselt kümme; tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Külastajate poolt sagedasti puudutavaid pindu tuleb sagedasti puhastada. Korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega. Samuti ei korraldata ühiselt kasutatavate vahendiga loovtöid, töötubasid või kui korraldatakse, siis tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine

Kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani või korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

Lia Virkus soovitab: rabarberikook kardemonibeseega

a
16-20 tk
See on suur ja maitsev hapukas-magus plaadikook, mis on suurepärane kevadine kohvikõrvane.

400 g rabarberit (võib ka külmutatud)
Tainas:
150 g toasooja võid
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
6 munakollast
1 dl piima
Besee:
6 munavalget
3 dl suhkrut
1 tl purustatud kardemoni
Serveerimiseks tuhksuhkrut
Tükelda rabarberid.
Vahusta või suhkrutega vahule. Sega küpsetuspulber jahuga. Lisa võivahule munakollased, piim ja jahusegu. Sega ühtlaseks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (30 x40 cm). Tainas jääb pehme, seepärast määri see spaatliga laiali. Laota õhukese kihina peale rabarberiviilud (lase sügavkülmast võetud rabarberitel veidi sulada, jaga siis tainale ning sõelu peale õhuke tärklisekiht).

Lia Virkus soovitab: Emadepäeva küpsisekook

Kaheksale
Lihtne küpsisekook, aga maitseb väga hea!

3 pakki kandilisi küpsiseid, nt Selga iiri kohvi maitselisi küpsiseid
200 g võid
0,5 l pohla-, jõhvika- või kirsimoosi

Murenda küpsised ja rösti koos võiga kergelt pannil. Lisa moos, sega ühtlaseks. Tõsta segu kilega vooderdatud kaussi või vormi ning lase üleöö külmas seista. Hommikuks on kook valmis. Kummuta taldrikule ja serveeri.

Rahvastikuminister: emadepäevast on pühakodade uksed taas avatud

Alates 10. maist on 2+2 reegli järgimisel pühakodade uksed avatud ja avalikud jumalateenistused ning teised avalikud usulised talitused taas lubatud.

 

Rahvastikuminister Riina Solman avaldas heameelt, et valitsus toetas tema ettepanekut leevendada piiranguid Eesti religioossele kogukonnale. „Eriolukorra piirangute esimeste leevenduste hulka kuulub ka avalike jumalateenistuste lubamine. Pean seda praegust olukorda arvestades ülimalt asjakohaseks ning mul on hea meel, et riik arvestab usklike vajadustega,“ ütles ta.

 

Minister lisas, et Eesti Kirikute nõukogu ja konfessioonide juhid on olnud valitsusele head koostööpartnerid ning seadusekuulekad piirangute järgijad. „Kohe, kui eriolukord välja kuulutati, viisime koostöös kõigi konfessiooni juhtidega ööpäeva jooksul sisse muudatused, et vältida nakkuse levikut kirikute ja koguduste kaudu. Vaatamata eriolukorrale jätkati endiselt isikukaitsevahendeid kasutades hingehoiu ja teiste sotsiaalhoolekandetegevustega. Lisaks jätkusid kõik hädavajalikud kombetalitused, näiteks matusetalitused ja diakooniatööd,“ nentis Solman.

Eestis on 595 usulist ühendust, milleks on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Üle-eestilistel kogudustel on võrgustikud, mis panustavad kogukonna arengusse ja heaollu. Maakondades tegutsevatesse siseturvalisuse nõukogudesse on kaasatud vaimulikud, kohalikud kirikud ja kogudused tegutsevad hingehoiu- ja sotsiaalvaldkonnas, pakuvad hingehoiuteenust kristlikes hoolekandeasutustes, turvakodudes, haiglates, tagavad kaplanaaditöö kinnipidamisasutustes, politseis, kaitseväes, haiglates ja hoolekandeasutustes, toetavad kriminaalpreventsiooni ning teevad mitmesugust rehabilitatsioonitööd.

Lia Virkus soovitab: väikesed vaarikamoosikoogid


20 tk
Kui on kodus varuks vaarika-või muud hapukat paksu moosi, tasub küpsetada väikseid moosikooke, mis Rootsimaal on väga populaarsed. Hästi sobivad need kaasa ka suvisele piknikule.

200 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 sl vanillsuhkrut
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 dl paksemat vaarikamoosi
20 paberist muffinivormi

Vahusta toasoe või tavalise ja vanillsuhkruga. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega võivahu hulka. Vormi tainast rull, keera toidukilesse ja lase tund aega külmkapis seista. Lõika rull 20 ühesuuruseks tükiks ja pane need paberist muffinivormidesse. Vajuta pöidlaga igaühte väike süvend ning tõsta sinna 1 tl vaarikamoosi. Küpseta 175kraadises ahjus 12-15 minutit.

Lia Virkus soovitab: Poole tunni liha-makaronipada 

Neljale kuni kuuele
Kevadisel karulauguhooajal kasuta küüslaugu ja basiiliku asemel ohtralt karulauku. Sega suur peotäis hakitud karulauku ja mõned supilusikatäied karulaugupestot valmis roa hulka enne serveerimist.

5-6 dl pennet või spiraalmakarone
500-700 g seakaelakarbonaadi
3 sl õli
2 dl puljongit või vett
1 punane paprika
400 g külmutatud köögiviljasegu
3 küüslauguküünt
2 tl kuivatatud basiilikut
maitse järgi soola ja musta pipart
Serveerimiseks 1 pott värsket basiilikut
Soovi korral Parmesani juustu

Keeda makaronid rohkes vees peaaegu pehmeks ja nõruta sõelal. Samal ajal pruunista suurema poti põhjas õlis kuubikuteks lõigatud liha, maitsesta soola ja pipraga. Lisa vesi või puljong ning hauta 5-10 minutit. Kui liha on poolpehme, lisa kuivatatud basiilik, tükeldatud paprika ja hauta veel mõni minut. Lisa ka külm köögiviljasegu ja keedetud makaronid. Keeda veel paar minutit ja lisa lõpuks ka hakitud küüslauk. Kuumuta kõik koos veel korra läbi ja sega hulka väiksemaks rebitud basiilikulehed, serveeri kohe. Soovi korral riivi peale juustu.

Rahvastikuminister: õigeusklikel ülestõusmispühadel tuleb hoiduda kogunemistest kirikutes ja kalmistutel


17.-19. aprillil tähistavad õigeusklikud ülestõusmispühasid. Eriolukorra tingimustes peavad ära jääma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Kirikutes ja kalmistutel ei tohi sarnaselt muu avaliku ruumiga eriolukorra ajal rahvakogunemisi toimuda. Eriolukorra reeglitest lähtuvalt peab ka kalmistul hoidma kinni 2+2 reeglist. „Sel aastal on pühade ajal kõige targem koju jääda. COVID-19 ei küsi aega ega kohta. Hoidke endid ja oma lähedasi, eriti emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid, kelle elu ja tervis on viirusega nakatumise korral eriti suures ohus,“ ütles Solman.

„Õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Ülestõusmist tähistatakse piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada. Tuletan meelde, et ka kalmistu on avalik ruum ja ka seal tohib korraga viibida maksimaalselt kaks inimest korraga vähemalt kahemeetrise vahega. Mälestame lähedasi sel korral teisiti,“ ütles Solman. Minister lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

Minister ütles, et pühade ajal koju jäämist on oma pöördumistes palunud ka mõlemad õigeusu kiriku juhid, metropoliidid Stefanus ja Eugeni. Metropoliitide pöördumisi saab näha Siseministeeriumi Youtube’i kanalist.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Eugeni videopöördumine on leitav siit:
https://www.youtube.com/watch?v=rwQoU4LC4Xw&feature=youtu.be
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) metropoliit Stefanuse videopöördumine on leitav siit: https://www.youtube.com/watch?v=c2Vj5lZKJSg&feature=youtu.be

Eesti Kirikute Nõukogu üleskutse

Eestis kehtiva eriolukorra tõttu on küll kirikud praegu suletud, kuid eesootavate ristiusu tähtpäevade suure reede ja ülestõusmispüha jumalateenistused toimuvad siiski teleri, raadio ja veebi vahendusel.

Pöördumises koguduste ja kõigi Eestimaa inimeste poole kutsus Eesti Kirikute Nõukogu üles palvetama ja tegutsema pandeemia tõttu kannatavate inimeste ja ühiselu jätkusuutlikkuse eest:

“Palvetagem kõigi inimeste, eriti aga nende lähedaste hingerahu pärast, keda viirus on juba puudutanud. Palugem Loojalt tarkust arstidele ja teadlastele selle viiruse raviks ja peatamiseks ning valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele selle vastases võitluses üle maailma.

Tehkem seda üheskoos ka eelseisvatel pühadel ja jumalateenistustel, mis tuuakse meieni televisiooni ja interneti vahendusel. Olgem selle võimaluse eest tänulikud ja kasutagem seda. Alljärgnevalt võime leida rida viiteid jumalateenistuste ülekannetele. Aidaku need tugevdada meie vaimset ühtekuuluvust ning tuua südamesse pühaderõõmu, mida väljendavad Jeesuse sõnad: “Mina elan ja ka teie peate elama.” (Johannese evangeelium 14:19)”

Suure nädala jumalateenistuste ülekanded televisioonis ja raadios

Eesti Rahvusringhääling

ETV

10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalkirikus (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)

12. aprill kell 11.00-12.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)

ETV2

19. aprill kell 11-11.30 – Püha päeva palvus, teenivad EAÕK metropoliit Stefanos ja isa Sakarias Leppik.

ETV+

12. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenib ülempreester Rostislav Kozakevitš (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik)

19. aprill kell 7.30-8.00 – Venekeelne palvus. Teenivad  metropoliit Eugeni ja diakon Aristarh Sviridetski (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik)

Vikerraadio ja Klassikaraadio

10. aprill kell 11.00-12.00 – Suure reede jumalateenistus Tallinna Mustamäe kirikus (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik)

12. aprill kell 11.00-12.05 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus Keila Baptistikogudusest (Eesti EKB Koguduste Liit)

Raadiojumalateenistuste ja -palvuste kohta Pereraadios ja Raadio 7 kanalil saab informatsiooni nende veebilehtedelt www.pereraadio.ee ja raadio7.ee.

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute jumalateenistused interneti vahendusel

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

09. aprill kell 15.00 – Suure neljapäeva jumalateenistus (Haapsalu Püha Johannese kogudus) – vaata siit

10. aprill kell 10.00 – Suure reede jumalateenistus (Tartu Pauluse kogudus) – vaata siit

11. aprill kell 21.00 – Ülestõusmisöö vigiilia (Vaikne laupäev; Põlva Maarja kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 15.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare Laurentiuse kogudus) – vaata siit

13. aprill kell 12.00 – Teise ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Piiskoplik Toomkogudus) – vaata siit

Rooma-Katoliku Kirik

(kõik allpoolnimetatud ülekanded on Tallinna pühade apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalist)

9. aprill kell 18.00 – Suur neljapäev. Viimse õhtusöömaaja Missa –  vaata siit

10. aprill kell 12.30 – Suur reede. Ristitee – vaata siit

10. aprill kell 15.30 – Suur reede. Issanda kannatusliturgia – vaata siit

11. aprill kell 22.00 – Kristuse ülestõusmine. Paasaöö vigiilia laupäeva õhtul–  vaata siit

12. aprill kell 11.30 – Kristuse ülestõusmise pühapäev. Missa eesti keeles – vaata siit

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Oleviste kogudus, jutlustab pastor Heldur Kajaste – Pereraadio

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Nõmme Baptistikogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Rakvere Karmeli Kogudus, jutlustab Eesti EKB Koguduste Liidu asepresident pastor Gunnar Kotiesen) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus(3D Kogudus, jutlustab pastor Mihkel Rehepapp) – vaata siit

12. aprill kell 14.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Betaania kogudus, jutlustab pastor Stepan Maerko) – vaata siit

Eesti Metodisti Kirik

10. aprill kell 11.00 –Suure reede jumalateenistus (Pärnu Agape Kogudus) – vaata siit

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 10.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tallinna Kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Tartu Püha Luuka Kogudus) – vaata siit ja siit

12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (vene keeles; Tallinna Kogudus) – vaata siit

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

10. aprill kell 12.00 – Suure reede jumalateenistus (Lihula kogudus) –vaata siit

11.aprill kell 12.00 – Vaikse laupäeva jumalateenistus (Abja–Paluoja kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 10.30 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Toompea kogudus) – vaata siit

12. aprill kell 11.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (Kuressaare/Nelikaare kogudus) – vaata siit ja vaata siit

12. aprill kell 13.00 – Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus (inglise keeles; Fookus kogudus) – vaata siit

Toompea koguduse ülestõusmispühade teemaline veebileht, kus on tunnistusi ning ka suure reede ja ülestõusmispühade jumalateenistuse (mõlemal päeval kell 12.00) ülekande lingid, on aadressil www.rist.ee

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduse näoraamatu grupp – TIMK  

https://www.facebook.com/groups/130524587076292/

Eestis elavaid õigeusklikke ning õigeusumaailma puudutava teabe jagamise näoraamatu grupp – Ortodoksia Eestis https://www.facebook.com/groups/131926387701

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik

Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakiriku koguduse ülekanded:

1. Facebooki grupis – vaata siit

2. Youtube’is – vaata siit

Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kiriku koguduse ülekanded Youtube’is.

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit

Jumalateenistuste ülekanded on jälgitavad aadressidelt kogudus.net ja otse.advent.ee

Kõiki salvestusi ja jumalateenistusi saab järele vaadata aadressil advent.ee/video

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik

Jumalateenistused on jälgitavad siit.

Suure reede ristitee 2020

Eriolukorra tõttu ei ole võimalik korraldada oikumeenilist ristiteed Tallinna vanalinnas, nagu see on toimunud varasematel aastatel. EKN-i kodulehel www.ekn.ee ja Facebooki lehel https://www.facebook.com/EstonianCouncilofChurches/ avaldatakse ristitee tekstid, millede abil on võimalik läbida ristitee kodus või virtuaalses osaduses teiste kristlastega.

Lia Virkus soovitab: Aprikoosi – kohupiimapirukas

Aprikoosi – kohupiimapirukas
15-le
Ahjusoe pärmitaignal kohupiimapirukas maitseb parimalt samal päeval.
Kaunid kuldkollased aprikoosipoolikud teevad pirukast tõelise peolauaehte, paiguta nad ruudustikuna kui trips-traps-trullis.
Pärmitaigen:
2, 5 dl apelsinimahla või piima
25 g värsket pärmi
1 dl suhkrut
2 tl kardemoni
1 munavalge
U 7-8 dl nisujahu
1 tl soola
75 toasooja võid
Kohupiimatäidis:
400 g pakikohupiima
300 g hapukoort
1 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
4 sl vanillikastmepulbrit, Ekströms
2 suurt muna
1 väiksem purk aprikoosikompotti, 420 g
Määrimiseks 1 munakollane + 1 sl piima
Soojenda apelsinimahl või piim käesoojaks, lahusta väikses koguses vedelikus toasoe pärm. Lisa ülejäänud mahl ja lisa ka suhkur ning munavalge. Sega pool jahust kardemoniga ja lisa hulka, sega ühtlaseks ja jäta rätiku alla 10 minutiks kerkima.
Lisa hulka sool ja vähehaaval ülejäänud jahu. Lisa ka pehme või ja sõtku ühtlaseks taignaks. Sõtku, kuni tainas lööb kausi servadest lahti, vajadusel lisa veel väheke jahu.
Tõsta neljandik taignast kõrvale ja ülejäänud ¾-taigent tõsta küpsetuspaberile. Vajuta näppudega ovaalseks munakujuliseks taignaks, vajuta ääred kõrgemaks. Kata rätikuga ja lase 30 minutit kerkida.
Rulli kohe ka kõrvalepandud tainas jahusel pinnal laiali nelinurgaks, lase samuti räti all kerkida. Lõika tainas peenteks pirukapõhja pikkusteks ribadeks.
Klopi munakollane 1 sl piima või veega lahti ja määri taignaääred sellega. Sega omavahel täidiseained ühtlaseks ja laota põhjale. Laota taignaribad pirukale, moodustades ruudud ja lao nõrutatud aprikoosipoolikud ruutudesse kohupiimale. Määri ka peale pandud taignaribad munaga ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20-25 minutit. Naudi väheke jahtununa.