Kirjandusmuuseumi sõbra auhind kuulutati välja eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril kirjandusmuuseumi saalis. Auhinna andis üle Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.
Kirjandusmuuseumi sõbra auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust.
Auhinnakomisjon tunnustab Tartu Maarja kogudust ning Lea Hallikut, kes on avanud Eesti Kirjandusmuuseumi ja arhiivraamatukogu kogud laiale publikule piiblinäituse ja sellega seotud vestlusõhtute kaudu. Näitus tõi haruldased ja väärika ajalooga trükised arhiivikeskkonnast avalikku ruumi ning lõi koos vestlusõhtutega sisuka dialoogi teaduse, kultuuri ja kogukonna vahel.
Piibel ei ole üksnes religioosne tekst, vaid ka keel, meta-lüürika ja alusmüüt, mis on kujundanud eesti kirjakeelt, eestlase maailmatunnetust ning kirjandust ja kultuuri. Näituse ja vestlusõhtute kaudu avanes vaade sellele, kuidas Piibli tõlked, illustratsioonid ja tekstid on mõjutanud meie keelelist käitumist, eestikeelse ilukirjanduse kujunemist ning kogukondlikku enesemõistmist. Tavapärase filosoofilise või usulise käsitluse kõrval tõusis Piibel esile kui sotsiaalse ja keelelise arengu käivitaja.
Ülestõusmispühadeni avatud näitusel on eksponeeritud ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varukogu haruldased teosed, mis on pälvinud laialdast tähelepanu nii külastajate hulgas kui ka meedias.
Näitusega kaasnesid mitmed vestlusõhtud, sealhulgas Ave Pilli ja Merike Kiipuse arutelu „Piibel ja muu vaimulik raamat talurahva eluringis“, mis avas publikule rahvapärimuslikku vaadet vaimuliku kirjavara rollile Eesti kultuuriloos.
Auhinna väljakuulutamisel pidas piibliteadlane ja teoloog Urmas Nõmmik ettekande „Piibel Eesti kirjanduse tüvitekstina“. Muusikalised vahepalad kõlasid Helika Gustavson-Rätsepa, Elo Kikase ja Lea Halliku esitluses.
Kirjandusmuuseumi sõbra tiitel on varasematel aastatel antud Mehis Heinsaarele (2023), Musta Kasti teatritrupile lavastuse „Lilli“ eest (2024) ning Holstre Külaseltsile (2025).
Auhinnaks on keraamik Merle Kusma kujundatud „Lilla Daami“ kohvitassid, kotitäis Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaandeid ning rahaline preemia.
allikas eestikirik.ee
