Uudised

LIA VIRKUS SOOVITAB: RABARBERI-RITA

15 tk

Britakook rabarberiga. Minu ammune lemmik, ikka veel ei väsi ma seda igal kevadel küpsetamast! Tänu hapukale täidisele ja ingverile pakub see kook alati imelisi maitseelamusi.
Põhi:
125 g võid
1 dl suhkrut
2 munakollast
1 dl piima
1,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
Kate:
2 munavalget
1,5 dl suhkrut
1tl vanillisuhkrut
1 dl mandlilaaste
Rabarberikeedis:
0,5 l tükeldatud rabarbereid (umbes 300 g )
0,5 dl vett
0,5 dl suhkrut
Täidis:
4 dl vahukoort
3 dl rabarberikeedist
1 dl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
1,5 tl jahvatatud ingverit
1 sl sidrunimahla
Keedise jaoks pese, koori ja tükelda rabarberid ning pane koos vee ja suhkruga keema. Keeda nõrgal kuumusel 15-20 minutit ja lase jahtuda.
Samal ajal küpseta põhi. Vahusta või suhkruga, seejärel vahusta juurde munakollased. Lisa piim, jahu ja küpsetuspulber. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja määri sellele tainas õhukese kihina. Vahusta munavalged kõvaks vahuks. Vahustamise lõpupoole lisa suhkrud. Määri munavalgevaht ettevaatlikult tainale ja puista mandlilaastud peale. Küpseta 200-kraadises ahjus 10-15 minutit.
Lase koogipõhjal jahtuda ja lõika kaheks võrdseks osaks.
Kui põhi on jahtunud, valmista täidis. Selleks vahusta koor ning sega koos suhkru ja maitseainetega pisut lohakalt rabarberikeedise hulka. Määri täidis ühele koogipoolele, tõsta teine pool peale ja lase üle öö seista.
NIPP! See kook on mul lausa nii suur lemmik, et panen selle tarbeks rabarberimoosi kohe õigete portsjonitena sügavkülma. Nii saan seda vahel ka talvel küpsetada ja oi kui hea see siis maitseb!

2. juunil avab esimene EELK kogudus oma vastvalminud hoone uksed

Mustamäe Maarja Magdaleena kirik on Tallinna Mustamäe linnaosa südames tasapisi valminud juba mõnda aega. Pidulik nurgakivi asetamise tseremoonia oli juba mitmeid aastaid tagasi ning nii mõnigi linnaelanik on mööda jalutades kindlasti mõelnud, et millal kiriku uksed avatakse ning sisse saab astuda.

Hoones asuv luterlik kogudus on tegutsenud kokku üle 10 aasta. 2019. aasta sügisest kolisime kiriku tiivas asuvasse väiksesse ruumi. Aastatega on tasapisi lisandunud neid, kes siin oma vaimuliku kodu on leidnud. Heade annetajate, Tallinna linnavalitsuse ja Mustamäe linnaosavalitsuse abiga on kaasaegse arhitektuurilise lahendusega kirik oma põhiosas lõpuks valmis ja pühitsetakse juuni esimesel pühapäeval.

Kuigi kirikuhoone on saanud põhiosas lõppviimistluse, on suur osa arhitektide kavandatud sisustusest veel puudu ning vajab jätkuvalt heade annetajate abi. Näiteks on sisustamata kirikuköök, mille abil saaks pakkuda toitlustust nii abivajajatele kui talituste külalistele. Seetõttu palub kogudus pühitsemise puhul kingitusi mitte tuua, vaid teha annetus Mustamäe koguduse kontole kirikuköögi sisustuse soetamiseks.

Alates ametlikust pühitsemisest 2. juunil on kirik avatud kõigile, kes soovivad osa võtta jumalateenistustest ja muudest koguduse üritustest. Kuukava on leitav koguduse kodulehelt, koguduse ajalehest ja sotsiaalmeediast. Avara kirikusaali ning tegevus- ja abiruumide rentimiseks erinevate talituste ja kirikuga seotud ürituste tarbeks saab samuti infot koguduse kodulehelt ning koguduse vaimulikelt.

Kirikuhoone on planeeritud selliselt, et selles toimuvad tegevused kataks ära terve inimese eluringi ning oleks kogukonna vaimseks keskuseks. Soovime kogudusena olla avatud kogukonnale, vastata inimeste vajadustele, anda kõigile võimaluse tulla ja leida uut hingamist Issandas, mõistmist, tuge, rõõmu ja rahu.

Loodame, et paljud inimesed leiavad oma tee Mustamäe kirikusse ning saavad osa moodsa ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega pühakoja paljudest hüvedest.

allikas: Eesti Kirik

Lia Virkus soovitab: Mascarpone-rabarberi pisarakook

10tk

Võrratu plaaditäis mahlast hapukat rabarberikooki, mida saab nautida suurema seltskonnaga või süüa oma perega mitu päeva. Pisaratega munavalgekate teeb koogi kauniks ja hõrguks.

Põhi
150 g võid
1 dl suhkrut
100 g hapukoort
1 suur muna
5 dl nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit

Täidis
500 g rabarberit
3 suurt munakollast
1 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
200 g mascarpone’t
250 g hapukoort
kaneeli ja suhkrut

Peale
3 suurt munavalget
1,5 dl suhkrut

Vahusta toasoe või suhkruga, sega juurde hapukoor, muna ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega ühtlaseks tainaks ja suru küpsetuspaberiga kaetud väiksema ahjuplaadi (nt 30 x 45 cm) põhjale ja äärtele.

Vahusta munakollased suhkrutega, vahusta hulka toasoe mascarpone ja hapukoor. Sega hulka ka kaneeli ja suhkruga segatud rabarberitükid. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20–30 minutit, kuni täidis on hüübinud. Vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks ja laota koogile, vormides kaunid munavalgetipud. Küpseta ahjus veel umbes 10 minutit või kuni kook on kaunilt kuldne.

Toeta Eesti evangelisti Saamuel Kadaniku Misjonitööd Aafrikas.

Toetamiseks külasta allolevat lehte www.lidmi.org/donate

Tim Halli tervenduseenistused Alexela kontserdimajast jõuavad Sinuni raadioülekande kaudu

 
 
 
 

Lia Virkus soovitab: karulauk toidulauale

Karulauk on tõeline kevadine vitamiini- ja mineraalainetepomm, ainuüksi C-vitamiini on temas 10–15 korda rohkem kui apelsinis või sidrunis.

Karulaugu-fetavõie

kuuele kuni kaheksale

Naudi maitsekat karulaugu-fetavõiet musta leiva, ciabatta või liha-kala kõrvale. Sobib pea kõikjale!

400 g fetat, sobib ka Fetaki

paar suurt peotäit karulauku

1–2 küüslauguküünt

1 dl head oliiviõli

Serveerimiseks:

rukkijahuga näkileibu

Surista tükeldatud karulauk, küüslauk ja õli saumikseriga püreeks, lisa toasoe feta ning püreesta ühtlaseks. Säilita serveerimiseni külmas ja paku koos näkileibadega.

Karulauguvõi

neljale kuni kuuele

Karulauguvõi valmib lihtsa vaevaga ja maitseb värskelt küpsetatud rukkileival imehea. Samuti tasub seda karpidesse pakendatuna sügavkülma panna, kui hooajal karulauku palju käes.

250 g toasooja võid

70 g karulaugulehti

0,5 sidruni mahl

soola, musta pipart

Pese karulaugulehed, kuivata ja haki hästi peeneks. Sega võiga, maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.

Karulauguhummus

Naudi hummust dipikastmena köögiviljade kõrvale või rukkikrõpsudega.

1 purk (400 g) kikerherneid

suur peotäis karulauku

0,5–1 dl rapsiõli

1 sidruni mahl

meresoola maitse järgi

Surista kõik ained kokku ja naudi kohe või järgmisel päeval. Hoia külmas.

Karulaugupesto

u 2 dl

Karulaugupesto suristad kokku paari minutiga. Toitusid, kuhu seda maitsekat kastet kasutada, on oi kui palju: kas krõbedal röstsaiaviilul, pastaroas, liha või kala peale maitseandjaks, salatikastmeks, supi hulka, liharulli täidises või kus iganes. Imeline karulauk teeb maitsvaks pea kõik toidud.

tugev peotäis (30–40 g) karulaugulehti

2 sl seedermänniseemneid

30 g riivitud parmesani

1 dl külmpressitud rapsi- või oliiviõli

soola ja musta pipart

soovi korral väheke sidrunimahla

Surista kokku kõik ained, v.a pool oliiviõlist ja juust. Lisa lõpuks ka ülejäänud õli vähehaaval ja surista ühtlaseks, kuni saad meeldivalt tummise pestokastme. Sega hulka riivitud juust ja maitsesta vajadusel veel soola, pipra või hapuka sidrunimahlaga. Naudi kohe või säilita külmas.

ulauk on tõeline kevadine vitamiini- ja mineraalainetepomm, ainuüksi C-vitamiini on temas 10–15 korda rohkem kui apelsinis või sidrunis.

Karulaugu-fetavõie

kuuele kuni kaheksale

Naudi maitsekat karulaugu-fetavõiet musta leiva, ciabatta või liha-kala kõrvale. Sobib pea kõikjale!

400 g fetat, sobib ka Fetaki

paar suurt peotäit karulauku

1–2 küüslauguküünt

1 dl head oliiviõli

Serveerimiseks:

rukkijahuga näkileibu

Surista tükeldatud karulauk, küüslauk ja õli saumikseriga püreeks, lisa toasoe feta ning püreesta ühtlaseks. Säilita serveerimiseni külmas ja paku koos näkileibadega.

Karulauguvõi

neljale kuni kuuele

Karulauguvõi valmib lihtsa vaevaga ja maitseb värskelt küpsetatud rukkileival imehea. Samuti tasub seda karpidesse pakendatuna sügavkülma panna, kui hooajal karulauku palju käes.

250 g toasooja võid

70 g karulaugulehti

0,5 sidruni mahl

soola, musta pipart

Pese karulaugulehed, kuivata ja haki hästi peeneks. Sega võiga, maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.

Karulauguhummus

Naudi hummust dipikastmena köögiviljade kõrvale või rukkikrõpsudega.

1 purk (400 g) kikerherneid

suur peotäis karulauku

0,5–1 dl rapsiõli

1 sidruni mahl

meresoola maitse järgi

Surista kõik ained kokku ja naudi kohe või järgmisel päeval. Hoia külmas.

Karulaugupesto

u 2 dl

Karulaugupesto suristad kokku paari minutiga. Toitusid, kuhu seda maitsekat kastet kasutada, on oi kui palju: kas krõbedal röstsaiaviilul, pastaroas, liha või kala peale maitseandjaks, salatikastmeks, supi hulka, liharulli täidises või kus iganes. Imeline karulauk teeb maitsvaks pea kõik toidud.

tugev peotäis (30–40 g) karulaugulehti

2 sl seedermänniseemneid

30 g riivitud parmesani

1 dl külmpressitud rapsi- või oliiviõli

soola ja musta pipart

soovi korral väheke sidrunimahla

Surista kokku kõik ained, v.a pool oliiviõlist ja juust. Lisa lõpuks ka ülejäänud õli vähehaaval ja surista ühtlaseks, kuni saad meeldivalt tummise pestokastme. Sega hulka riivitud juust ja maitsesta vajadusel veel soola, pipra või hapuka sidrunimahlaga. Naudi kohe või säilita külmas.

Lia Virkus soovitab:Pelmeenisupp

Kuuele

Kiirelt ja lihtsalt valmiv argisupp, mida armastavad nii suured kui väikesed. Võid lisada ka muid meelepäraseid köögivilju, mis kodus olemas.

1, 5 l puljongit

1 sl õli praadimiseks

3 väiksemat porgandit

1 porru

2 suuremat kartulit

1 loorber

6-7 pipratera

400 g pakk pelmeene

tilli ja rohelist sibulat

Serveerimiseks hapukoort

Kuumuta poti põhjas õlis tükeldatud porru ja porgand. Lisa kuum puljong, loorberileht ja piparterad, keeda 10 minutit. Lisa juurde tükeldatud kartulid ja keeda veel 5 minutit. Lisa pelmeenid ja keeda, kuni need kerkivad pinnale. Lisa ka hakitud till ja roheline sibul, kata pott kaanega ja lase maitsestuda veel paar minutit kaane all.

Raadio 7 ülestõusmispühade kava

29.03  SUUR REEDE

kell 9 saade Eerik Jõksiga- milline on täna kell 15 algav Püha Risti austamise missa

10.00 Pärast aegade algust: Joosep ja vennad:,ja Jumal pööras selle heaks”

13.00 Päevaraamat, milles abikaasade kirjad üksteisele, said raamatuks ja lauludeks *

15.00 Usku ja rahu –  millise sõnumiga on  esimese Katoliku kiriku piiskopi  jutluste ja artiklite sõnum, selgitab kogumiku toimetaja Marge Marie Paas  ja ajaloolane Toomas Abiline jagab  piiskopst tema kaasaegsete mälestusi.

17.00 Külalisstuudio : muusik, helilooja Robert Jürjendal tutvustab oma  esimest LP Muusika pikkadeks õhtuteks sünnilugu

19.00 Sündmused, mis  viisid Jeesuse ristipuule, toimusid paasapüdadel. Milline on juutide paasakombestik?

22.00 Lõputa lugu. Külalispaar Liia ja Tiit Salumäe

VAIKNE LAUPÄEV

10.00  Aja Silm:  piibliseminar Pauluse kiri efeslastele 1:3-14, selgitab dr theol Jaan Lahe

11.OO Aja Silm Mis toimus vaiksel laupäeval, kui Jeesus astus surmavalda? Saade R7 varamust

15.00 Loodud Sõna Õhtu külaline on Juhan Kilumets, paljude kirikute restaureesimistööde juht, vestlust suunab Kaja Kärner, Helisalvetus EELK Tallinna Jaani kirikust

17.00 Koorilauljad Reet ja Ene jagamas oma vaimustust Rudolf Tobiase loomingust ja tma elust.

19.00 Täna tähistab Raivo Kõrgemägi 80.sünnipäeva, raadiostuudios on Raivo koos abikaasa Edaga. Saade järelkuualatav Raadio 7 lehel:Aeg rääkida2023-01-28

22.00 Hüva leilI! mehed leiliruumis vestlemas aktuaalsetel teemadel

1.ÜLESTÕUSMISPÜHA – 31.märts

juba keskööst kuulutame Kristuse ülestõusmist surnuist, Ta on tõesti ülestõusnud!

10.00 Ülestõusmispüha jutlus

11.00 Roosiaed- Eduard Proffitlich, katoliku kiriku märter, kes peagi on Rooma Katoliku Kiriku poolt õndsaks kuulutatud.

13.00 Uuel teel- Eesti Kristlike Ettevõjate esindaja Lembit Ida tutvustab Woulter Droppers -i raamatu „Ettevõtja Jeruusalemmast“  põhimõtteid

22.00 Armust kantud külaline on Britt Tartes.

Ülestõusmispühades on ristiusu kese läbi lunastuse, uussünnis avaldub potentsiaal, mis toob esile muutuse

Suur reede, vaikne laupäev ja ülestõusmispühapäev – kolm väga erineva sõnumiga päeva.  Suur reede  – Jeesuse ristisurm  Kolgata mäel. Vaikne laupäev avab ristisurma olemuse – Jeesus lunastas surma läbi inimkonna – see on ristiusu kese.  Pühapäeva sõnum tähistab surma võitmist, surmast ellu tõusmist. Elu võitu. Kuid mitte ainult. Selles tähistatakse ka elu mõtet: vilja kanda.

Raamatute raamatus on:,, Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis
see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab palju vilja.“(Jh 12:24)
Viljakandmine tähendab enese maha panemist ja uuele kasvuruumi tegemist.
Selles tähendamissõnas on piltlik selgitus inimese potentsiaalist.

Kui me soovime oma eesmärke täita, peame selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse.
Taimede puhul me näeme seda protsessi reaalselt. Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kuskil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks. Ühest seemnest saab märkamatult mitu. Peab tunnistama, et tegelikult nisutera mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jeesusele. Iga seemne idanemine on Jumala ime, nii on iga uussünd Jumala ime – läbi uussünni väljub meie potentsiaal.
Kuidas ja milleks me seda potentsiaali kasutame? Igal meist on mõjupiirkond,me võime avaldada mõju, mis toob esile muutuse. Avada elu mõtte, mis teostub viljakandmises.

28.03.2024 Meie Isa Palve ühislugemine