Hetkel eetris:
Päevasild

Uudised

Lia Virkus soovitab põdrakanepist meelepärast valmistada

Põdrakanepiõie marmelaad
5 dl
Imekauni värviga ja mõnusalt hapuka maitsega marmelaad. Korja põdrakanepit juulis, siis kui õied on kaunilt kirevad ning kindlasti väldi maanteeäärseid kasvukohti. Nopi varrelt õisikud ning loputa külma vee all, et sitikad-satikad siirupisse ei satuks.
1 l põdrakanepiõisi
5 dl vett
4 sl laimist pressitud mahla ( 2 laimi)
3 dl moosisuhkrut
Puhasta õisikud lehtedest ja pabe suuremasse potti tihedalt. Mõõda ka vesi potti ja keeda 10 minutit. Nõruta sõelal mahl välja ja kalla potti tagasi. Pressi laimidest mahl ja mõõda hulka moosisuhkur. Keeda segades veel 5-7 minutit, korja vaht ja pane eelkuumutatud purkidesse. Kaaneta.

Põdrakanepi siirup
2 l puhastatud põdrakanepiõisi
1 l vett
1 kg suhkrut<https://d-kokaraamat.ee/retseptid/podrakanepi-siirup/>
Kuumuta potis vesi ja suhkur keemiseni, sega kuni suhkur on sulanud. Lase siirupil väheke jahtuda ning vala kuum siirup õitele peale. Vajuta õisi alla nii et kõik õied oleks siirupiga kaetud. Jäta segu toatemperatuurile vähemalt üheks –kaheks ööpäevaks maitsestuma. Kui segu on tõmmanud siis sega kergelt läbi, et õie-ekstrakt oleks maksimaalselt siirupisse segunenud ning kurna läbi tiheda sõela. Filtreeritud siirup kuumuta veel peaaegu keemiseni ning jaga eelkuumutatud klaaspudelitesse või purkidesse. Põdrakanepisiirupit saad kasutada limonaadides, dessertides või anda huvitavat nooti ka soolastele toitudele. Põdrakanepisiirup on kireva värvi ja huvitava maitsega. Lisaks sellele on põdrakanepis ka palju raviomadusi.

Ivan- Tšai tee valmistamine
Põdrakanep korja enne õitsemist, just kuumade ilmade aegu. Varre küljest kitkutud lehti muljud ja sõtku potis just nii kaua, et mahl välja imbuks. Edasi tõsta 5-ks päevaks sooja kätte fermenteeruma. Oh, millised aroomid! Esimestel päevadel meenutab aroom veidikene maasikat. 6.-l päeval pane lehed 7-ks tunniks kuivatisse või ahju, 30 kraadi kätte peesitama ja nüüd on talveringi hea võtta!
Salat põdrakanepiga
Noored lehed (50-100 g) valatakse üle keeva veega (võib sõelaga lasta 1 min keevasse vette). Nõrutatult peenestatakse ja segatakse rohelise sibula (50 g), riivitud mädarõikaga (2 spl). Lisatakse veidi sidrunimahla (hapet) ja segatakse hapukoorega (20 g). Maitsestatakse soola, pipra ja suhkruga.

Lia Virkus soovitab:Angervaksasiirup


1 l
Midagi suvist vahvat ja eestimaist! Valmista selle siirupiga limonaadi või kasuta magustoitude magustamiseks.

ca 35-40 angervaksaõisikut
1 l vett
4 dl suhkrut
2 laimi mahl

Esmalt raputa angervaksaõisikuid tugevalt nii, et eralduksid nii lahtised õied kui ka seal elutsevad putukad. Keeda veest ja suhkrust siirup, kuni suhkur on täielikult lahustunud. Pigista siirupi sisse laimidest mahl ja suru sinna ka angervaksaõisikud nii, et kõik õisikud oleksid vedeliku sees. Jäta kaane alla 12-24 tunniks tõmbama. Kurna tõmmis läbi sõelale asetatud marli ja pigista marlile jäänud angervaksaõisikud veel täiesti kuivaks. Kuumuta kurnatud siirup veel korra keema tõusta ja kalla siis ahjus eelkuumutatud pudelitesse, kaaneta.
NB! Meega tehes saab siirup aromaatsem ja vürtsikam, mett panna 0,5 liitri peale umbes 1,5-1,8 klaasi. Mett peaks panema umbes 1,5-2 korda rohkem, kui suhkrut, et jääks sama magus. Meega siirupile tekib sete (1/4 anumast), mis ei näe nii ilus välja, aga seda saab loksutada enne tarvitamist.

EKN tänujumalateenistus Keila Miikaeli kirikus.

Kolm kuud pärast koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu väljakuulutatud eriolukorra algust ja paar nädalat pärast eriolukorra lõppu kogunesid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikute juhid täna Keila Miikaeli kirikusse tänujumalateenistusele. Tänujumalateenistusel tänati kõiki neid, kes andsid olulise panuse koroonaepideemia tõrjumisele. EKNi tänukirjadega austati peaminister Jüri Ratast, regionaalministrit Riina Solmani, sotsiaalministrit Tanel Kiike, samuti hädaolukorra meditsiinijuhti Arkadi Popovi, valitsuse teadusnõukoja juhti Irja Lutsarit ning terviseametist Merike Jürilot, Martin Kadaid ja Ester Öpikut. Jumalateenistusel mälestati kõiki koroonaviiruse ohvreid Eestis ja kogu maailmas. Tänujumalateenistuse liturgia viis läbi õpetaja Matthias Burghardt, kõnelesid EKNi president peapiiskop emeeritus Andres Põder ja rahvastikuminister Riina Solman, pühakirja ja palveid lugesid EKNi liikmeskirikute juhid. Muusikutena teenisid teenistusel kaasa organist Pille Metsson ja bariton Ott Indermitte.

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU AVALDUS “ARMASTAME LOODU(S)T”

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) pidas kirikujuhtide ja esindajate osalusel viimase üldkoosoleku enne suve, millega kaasnes Arvo Pärdi keskuses seminar “Armastame loodu(s)t”. 
Seminari avas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder, kelle järel sai sõna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. President keskendus oma kõne esimeses pooles Piiblile viidates usu, lootuse ja armastuse teemale keskkonnahoiu ja kliimamuutuste kontekstis ning esitas oma nägemuse sellest, kuidas kirikud saavad selles kõiges oma rolli täita. Oma ettekande teises pooles kõneles president Kaljulaid Eesti ja Euroopa Liidu rollist kliimapöördes, mis ees seisab.
Teise peakõnelejana oli seminarile kutsutud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes rääkis loodushoiu ja teaduse vahekorrast ning sellestki, kui palju teadlased kliimamuutuste põhjustest teavad, või oskavad neid praeguste andmete põhjal seletada. Palju on aga veel selgusetut. Teada ja tõestatud on siiski see, et kliima on muutunud.
Loodust ja teoloogiast kõneles EKNi asepresident piiskop Philippe Jourdan, loodushoiust ja Euroopa kirikute koostööst rääkis Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär Helle Liht. Seminari lõpetuseks tutvustas EKNi asepresident pastor Meego Remmel EKNi täiskogu poolt täna Laulasmaal vastu võetud avaldust „Armastame loodu(s)t“.

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU AVALDUS “ARMASTAME LOODU(S)T”
Eesti Kirikute Nõukogu on mures ökoloogilise olukorra pärast maailmas. Samas otsime võimalusi praktiliseks koostööks kristlike konfessioonidega. Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis.
Keskkonnasäästlik ja roheline mõtteviis on ülimalt aktuaalne. Tänu sellele pakub looduhoid häid võimalusi dialoogiks laiemalt, ka kirikukaugete inimestega.
Antud teemavaldkond on hea kokkutulemise ja koostöö võimalus ka kiriku ja teaduse vahel. Ühelt poolt vajavad kirikud Jumala kingitud loodu paremaks hoidmiseks kindlasti teadlaste abi, kellelt saada täpsemat teavet looduse tervisliku seisundi kohta ja kellega konsulteerida efektiivsete loodushoiu meetodite osas. Teisalt saavad kirikud teadlaste kõrval meelde tuletada, et puhtalt tehnoloogiaga me ökoloogilist kriisi ei lõpeta, vaja on ka inimkonna mõtteviisi ja suhtumise muutumist.
– Me armastame loodu(s)t, kuna selle Loojaks on Jumal, kes on armastus ja kutsunud meidki armastama.
– Me parandame meelt, kuna oleme patuste inimestena eksinud Jumala ja tema loodu vastu, kahjustades nii oma loomispärast olemist kui ka suhet Looja ja kogu looduga.
– Me hoiame loodut, kuna Looja on usaldanud selle meie kätte, et me selle eest tema tahte järgi hoolt kannaksime.
– Me teadvustame, et kuna Kristuses võetakse kokku kõik, mis on taevas ja maa peal, on meie missioon siin maailmas olla jumalanäoline uus loodu, kes kannab hea majapidajana hoolt kõige eest, mis kuulub algselt ja viimselt Jumalale.
– Me kutsume Jeesust järgides õppima ja õpetama head loodu(s)hoidlikku eluviisi.

Lia Virkus soovitab: Hakkliha grillvardad

Hakklihavardad
Neljale
Veisehakklihast saad valmistada kerged ja lahjad lihavardad, mis sobivad hästi vürtsika kastmega. Näiteks jogurti-küüslaugukastme või teravama tomatikastmega.
4 puitvarrast
700-800 g veisehakkliha
2 muna
2-3 purustatud küüslauguküünt
1 dl hakitud peterselli
2 tl soola
0,25 tl musta pipart
1 tl kuivatatud tüümiani
Määrimiseks:
2 sl tomatipastat
2 sl sojakastet
2 sl õli

Pane puuvardad külma vette likku. Sega hakkliha soola, pipra ja tüümianiga. Lisa muna, petersell ja purustatud küüslauk, sega ühtlaseks. Tainas jääb eriti ühtlase konsistentsiga, kui seda kloppida. Vormi tainast ümber varraste rullid. Sega tomatikaste, sojakaste ja õli ning määri sellega rullid kokku. Grilli aeg-ajalt keerates 15-20 minutit.

Valitsus kinnitas eriolukorra järel edasi kehtivad piirangud ja leevendused

Seoses eriolukorra lõppemisega ööl vastu esmaspäeva kiitis valitsus heaks neli korraldust, millega kinnitati pärast eriolukorda jätkuvad piirangud ja sätestati leevendused. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis edasi tervishoiualane hädaolukord.

Valitsuses heakskiidu saanud piirangud ja leevendused teemade kaupa:

ALKOHOLIMÜÜGI PIIRANG

Alates 18. maist piiratakse jätkuvalt alkoholi müüki kõigis müügikohtades, sealhulgas restoranides ja baarides kella 22 õhtul kuni 10 hommikul. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava laeva või lennuki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

Alkoholimüügi piirang kehtib toitlustusasutustele, sealhulgas baaridele ja teistele sarnastele müügikohtadele kuni 1. juulini.

KARANTIIN

Valitsuse korraldusega kehtestatakse pärast eriolukorra lõppu karantiin COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nendega koos elavatele lähikontaktsetele.

COVID-19 haigel on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakodu jmt teenuse kasutajatele, kes peavad jääma karantiini oma viibimise kohta.

Haige lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning toimitakse vastavalt terviseameti juhistele.

Samuti tohib inimene lahkuda, kui on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

RIIGIPIIRI ÜLETAMISE PIIRANGUD JA KARANTIIN

Valitsuse korraldusel pikendatakse Eesti riigipiiri ületamise piirangut ja 14-päevast karantiini riiki sisenemisel inimestele, kellele see kehtis ka varem.

Ilma karantiinita saavad üle piiri Eestisse tulla haigustunnusteta Läti ja Leedu kodanikud, elamisloa või elamisõiguse omanikud.

Eestisse saavad tulla ka haigustunnusteta Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel nagu lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid.

Jätkuvalt tohib Eesti riigist läbi sõita haigustunnusteta välismaalane, kes liigub siitkaudu oma koduriiki.

Riiki tohivad jätkuvalt ilma karantiinita siseneda ning ei pea karantiini minema kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem. Näiteks kauba ja tooraine transportijad, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud isikud, Eestis tegutseva ettevõtte tehnoloogilise tööga seotud inimesed, tervishoiuteenuste osutajad, diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabuvad inimesed jt.

EHTIMA JÄÄVAD LIIKUMISPIIRANGUD JA LEEVENDUSTE ERITINGIMUSED

Valitsus kinnitas korralduse, millega pikendatakse valdavat osa liikumispiirangutest ja täpsustatakse nende rakendamisel ette nähtud tingimusi.

2+2 reegel

Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti perekondadele ega kodudele. Reegel kehtib üle Eesti kõikide tegevuste puhul, mis ei toimu kodustes tingimustes.

Müügisaalides ja teenindussaalides

Müügisaalides ja teenindussaalides, toitlustuskohtades ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides peab valdaja tagama 2+2 reegli täitmist. Müügi- ja teenindussaali sisenemisel ja väljumisel peab nii töötajate kui klientide jaoks olema tagatud desinfitseerimisvahendite kasutamise võimalus.

Toitlustusettevõtted kella 22-st kohapealseks ajaviitmiseks kinni kuni 1. juulini

Alates kella 22-st on endiselt külastajatele suletud toitlustusettevõtted, küll aga on lubatud toidu kaasamüük. Pärast 1. juulit saavad toitlustusettevõtted olla avatud piiranguteta.

Osad meelelahutusasutused jäävad suletuks

Pärast eriolukorra lõppu jäävad endiselt suletuks ööklubid, kasiinod ning mänguautomaatide saalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Tallinn-Stockholmi vahel kruiisida ei saa

Kehtima jääb huvireiside keeld Tallinna ja Stockholmi vahelises laevaliikluses.

Ajaviite- ja meelelahutusteenused

1. juunist tohivad külastajatele uksed avada meelelahutusteenuste pakkujad, näiteks keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid, aga ka laste mängutuoad. Teenuse osutaja peab tagama teenuse pakkumise kohas kuni 50 protsendi täituvuse nõude täitmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele. Keegli, bowlingu või piljardi spordina harrastamisel kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused

1. juunist tohivad külastajatele uksed lahti teha saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Tagatud peab olema 2+2 reegli täitmine, inimeste hajutatuse nõue, 50 protsendi täituvuse nõue ja desinfitseerimisnõude täitmine vastavalt terviseameti juhistele. Ujumistreeninguteks kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Jumalateenistused

Lubatud on avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused juhul kui järgitakse 2+2 reeglit ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud koosolekud

Avalikke koosolekuid tohib pidada ainult juhul kui järgitakse 2+2 reeglit.

Sisetingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui tagatakse kuni 50 protsendilise täituvuse nõude täitmine. 18. maist tohib osavõtjaid olla kuni 10 inimest; 1. juunist 50 inimest ning alates 1. juulist kuni 500 inimest.

Välitingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui korraldaja tagab alates 18. maist osalejate arvu mitte rohkem kui 100 inimest ning alates 1. juulist osalejate arvu mitte rohkem kui 1000 inimest. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Avalikud üritused

Kuni 30. juunini on keelatud kõik avalikud üritused.

Erandina on lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille külastajad viibivad autos, näiteks autokinod ja –kontserdid. Ürituse korraldaja peab tagama 2+2 reegli täitmise, autost ei tohi väljuda vältimatu vajaduseta ning autode parkimisel peab jääma piisav vahemaa. Ürituse korraldaja peab vajadusel tagama ürituse läbiviimise kohas desinfitseerimisvahendite olemasolu.

1 juulist on lubatud kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid ja muud avalikud üritused, ka siseruumides ja välitingimustes pealtvaatajateta spordivõistlused on lubatud juhul kui järgitakse 2+2 reeglit, siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti. Kokku ei või ühelgi siseüritusel osaleda rohkem kui 500 inimest, ka siis, kui ruumi 50-protsendiline täituvus on sellest suurem. Välitingimustes on lubatud osavõtjate arv kuni 1000 inimest.

Haridus

Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides (välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuses), samuti täienduskoolitusasutustes, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuses tuleb järgida: 2+2 reeglit; õppijate rühmas tohib olla kuni kümme inimest (välja arvatud eksamitel); eksamite korraldamisel peavad õpilased olema eksamiruumis hajutatud; samuti tuleb hajutatult korraldada õppijate rühmade liikumist ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida.

1. juunist tohib huviharidust ja -tegevust korraldada viisil, et järgitakse 2+2 nõuet, siseruumide täituvus on maksimaalselt kuni 50 protsenti ning välitingimustes tagab korraldaja osalejate arvu, mis pole suurem kui 100 inimest. Sportimisega seotud huviharidus või -tegevus sätestatakse eraldi.

12. juunist tohib korraldada noortelaagreid ja õpilasmalevaid kui tagatakse 2+2 nõue; osavõtjaid on maksimaalselt kuni 300 ning ühes rühmas kuni 20 inimest. Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Autokoolides ja mujal tuleb sõiduõppel arvestada, et autos tohib viibida üksnes õpetaja ja õpilane, sõidukis on desinfitseerimisvahendid. Koolituse korraldaja puhastab pärast igat sõidutundi need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Sportimine

Õues tohib sportida, treenida ning pidada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on järgitud 2+2 reegel ning osalejaid maksimaalselt 10 ja korraldaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Alates 1. juunist tohib osalejaid olla maksimaalselt 100 ning korraldaja peab olema taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Välitingimustes on lubatud korraldada ilma pealtvaatajateta spordivõistluseid kui osalejaid on maksimaalselt 100. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Sisetingimustes tohib sportida, treenida ning korraldada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on tagatud 2+2 nõude järgimine, maksimaalselt 50 protsendi täituvus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning kui osalejaid on maksimaalselt 10. 1. juunist grupi suurust enam piiratud ei ole, kuid jätkuvalt tuleb arvestada 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reegliga. Sama kehtib ka treeningrühmade kohta. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Muuseumid ja näitusasutused

Muuseumite ja näitusasutuste külastamisel tuleb järgida 2+2 reeglit; rühmakülastuse korral võib külastajaid olla grupis maksimaalselt kümme; tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Külastajate poolt sagedasti puudutavaid pindu tuleb sagedasti puhastada. Korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega. Samuti ei korraldata ühiselt kasutatavate vahendiga loovtöid, töötubasid või kui korraldatakse, siis tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine

Kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani või korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

Lia Virkus soovitab: rabarberikook kardemonibeseega

a
16-20 tk
See on suur ja maitsev hapukas-magus plaadikook, mis on suurepärane kevadine kohvikõrvane.

400 g rabarberit (võib ka külmutatud)
Tainas:
150 g toasooja võid
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
6 munakollast
1 dl piima
Besee:
6 munavalget
3 dl suhkrut
1 tl purustatud kardemoni
Serveerimiseks tuhksuhkrut
Tükelda rabarberid.
Vahusta või suhkrutega vahule. Sega küpsetuspulber jahuga. Lisa võivahule munakollased, piim ja jahusegu. Sega ühtlaseks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (30 x40 cm). Tainas jääb pehme, seepärast määri see spaatliga laiali. Laota õhukese kihina peale rabarberiviilud (lase sügavkülmast võetud rabarberitel veidi sulada, jaga siis tainale ning sõelu peale õhuke tärklisekiht).

Lia Virkus soovitab: Emadepäeva küpsisekook

Kaheksale
Lihtne küpsisekook, aga maitseb väga hea!

3 pakki kandilisi küpsiseid, nt Selga iiri kohvi maitselisi küpsiseid
200 g võid
0,5 l pohla-, jõhvika- või kirsimoosi

Murenda küpsised ja rösti koos võiga kergelt pannil. Lisa moos, sega ühtlaseks. Tõsta segu kilega vooderdatud kaussi või vormi ning lase üleöö külmas seista. Hommikuks on kook valmis. Kummuta taldrikule ja serveeri.

Rahvastikuminister: emadepäevast on pühakodade uksed taas avatud

Alates 10. maist on 2+2 reegli järgimisel pühakodade uksed avatud ja avalikud jumalateenistused ning teised avalikud usulised talitused taas lubatud.

 

Rahvastikuminister Riina Solman avaldas heameelt, et valitsus toetas tema ettepanekut leevendada piiranguid Eesti religioossele kogukonnale. „Eriolukorra piirangute esimeste leevenduste hulka kuulub ka avalike jumalateenistuste lubamine. Pean seda praegust olukorda arvestades ülimalt asjakohaseks ning mul on hea meel, et riik arvestab usklike vajadustega,“ ütles ta.

 

Minister lisas, et Eesti Kirikute nõukogu ja konfessioonide juhid on olnud valitsusele head koostööpartnerid ning seadusekuulekad piirangute järgijad. „Kohe, kui eriolukord välja kuulutati, viisime koostöös kõigi konfessiooni juhtidega ööpäeva jooksul sisse muudatused, et vältida nakkuse levikut kirikute ja koguduste kaudu. Vaatamata eriolukorrale jätkati endiselt isikukaitsevahendeid kasutades hingehoiu ja teiste sotsiaalhoolekandetegevustega. Lisaks jätkusid kõik hädavajalikud kombetalitused, näiteks matusetalitused ja diakooniatööd,“ nentis Solman.

Eestis on 595 usulist ühendust, milleks on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Üle-eestilistel kogudustel on võrgustikud, mis panustavad kogukonna arengusse ja heaollu. Maakondades tegutsevatesse siseturvalisuse nõukogudesse on kaasatud vaimulikud, kohalikud kirikud ja kogudused tegutsevad hingehoiu- ja sotsiaalvaldkonnas, pakuvad hingehoiuteenust kristlikes hoolekandeasutustes, turvakodudes, haiglates, tagavad kaplanaaditöö kinnipidamisasutustes, politseis, kaitseväes, haiglates ja hoolekandeasutustes, toetavad kriminaalpreventsiooni ning teevad mitmesugust rehabilitatsioonitööd.

Lia Virkus soovitab: väikesed vaarikamoosikoogid


20 tk
Kui on kodus varuks vaarika-või muud hapukat paksu moosi, tasub küpsetada väikseid moosikooke, mis Rootsimaal on väga populaarsed. Hästi sobivad need kaasa ka suvisele piknikule.

200 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 sl vanillsuhkrut
4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 dl paksemat vaarikamoosi
20 paberist muffinivormi

Vahusta toasoe või tavalise ja vanillsuhkruga. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega võivahu hulka. Vormi tainast rull, keera toidukilesse ja lase tund aega külmkapis seista. Lõika rull 20 ühesuuruseks tükiks ja pane need paberist muffinivormidesse. Vajuta pöidlaga igaühte väike süvend ning tõsta sinna 1 tl vaarikamoosi. Küpseta 175kraadises ahjus 12-15 minutit.