Sõna tänaseks päevaks

„Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1. Johannese kiri 4, 18)
Armastus ja hirm ei sobi omavahel kokku ega saa koos eksisteerida. Lastel on kaks põhivajadust: 1) vajadus avastada. Läbi selle nad õpivad, kasvavad ja arenevad. 2) turvatunde vajadus. Kui nad end turvaliselt ei tunne, siis nad ka ei uudista. Meil kõigil on tarvis turvalist baasi, kust areneda ja kasvada. Uurimused kinnitavad, et üldjuhul on üks vanematest riskide võtmise ja väikse ohu poolt ning teine vanem on hoolitseja, lohutaja ja turvavõrk. Üks vanem ei saa teise kohustusi üle võtta. Hirmu puhul hakkab keha sümpaatiline närvisüsteem tööle. Selle tagajärjel hakkab süda kiiremini lääma, hingamine kiireneb ja muutub pinnapealsemaks ning meie lihased lähevad pingesse.  Me otsime oma hoolitseja, lohutaja ja kaitsja vanema juures varju. End turvaliselt tundes ja maha rahunedes võtab parasümpateetiline närvisüsteem taas juhtimise üle. Südamerütm aeglustub, hingamine muutub sügavamaks ja ühtlustub, lihased ei ole enam pinges ning veri voolab taas ajju. Pisike hääleke meie sees ütleb, et võime minna välja ja maailmale vastu seista. Füüsilises maailmas „ajab armastus hirmu välja“. Nii on ka vaimses maailmas. Koos Jumalaga, kes on korraga nii tugev alustala kui hell lohutaja, võime vastu seista kõigele, mida elu toob.

Ül 1-4 Lk 22:54-62 Ps 3  Õp 21: 4-8

„Ümberringi: kaheksateist tuhat. Ja sellest päevast alates on linna nimeks „Issand on seal”.“ (Hesekiel 48,35) Iisraeli kahekümne viienda vangistusaasta ajal sai Esekiel Jumalalt nime Jehoova-Shammah ehk Jumal on meiega. Jumal kirjeldas Iisraeli tulevast kodu, öeldes: „Sellest päevast alates on linna nimeks „Issand on seal”.” (Hs 48,35) See viitas nii vanale lepingule kui ka Jeesusele – […]

„Ja see on nimi, millega teda hüütakse: „Issand, meie õigus”.“ (Jeremija 23,6) Nime Jehoova-Tsidkenu ehk Issand minu õigus andis Jumalale Jeremija, kes Jeesuse tulemist ette nägi. „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust ja see on […]

„Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!” (Kohtumõistjate raamat 6, 23) Nimi Jehoova-Shalom ehk Issand minu rahu avastas Gideon, kui Jumal kutsus ta juhtima vägesid midjanlaste vastu. Gideoni arust oli see ülesanne kaugelt üle tema võimete. „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma […]

„Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet.“ (2. Moosese raamat 14,13) Vaadekem veelkord Jehoova-Nissi ehk Issand on minu lipuke peale. Oma lahinguid Jumalale usaldada ei ole kerge. Võib tekkida argpükslik vastutuse puudumise tunne. Tavaliselt öeldakse ju, et ära istu niisama, tegutse! Eelnev sarnaneb uppuja enesepäästmise pingutustele, mis tegelikult päästja tööd raskendavad. Parim on […]

„Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!“ (2. Ajaraamat 20,15) Kui Amaleki armee Iisraeli ähvardas, siis andis Jumal neile suure võidu. Mooses sai aru, et Jumal nende eest võitles ning ehitas altari Jehoova- Nissile ehk Issand on minu lipuke. Jumala plaan pole kunagi olnud, et […]

„Tundku, et sina, Issand, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!“ (Psalmid 83, 18) Iisraellased nimetasid Jumalat Jehoovaks, pidades seda nime kirjeldamatuks ja ülevaks. Jehoova tähendab „Mina olen“. Jumal oli enne kõike, ta on kõige looja, imeline ja tundmatu olend. Jumal tahtis, et me teda tundma õpiksime ning seepärast on Piiblis viis erinevat Jehoova […]

Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus.“ (Roomlastele 6, 12) Paulus kirjutas: „Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, […]

„Lähme Issanda kotta!” (Psalmid 122,1) Laulik ütles: „Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Lähme Issanda kotta!”“ (Ps 122,1) Kas Sina tunned sama? Kui ei, siis miks mitte? Paulus kirjutas: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. […]

„Kõik jätsid mu maha, aga Issand seisis minu kõrval.“ (2. Timoteuse kiri 4, 16-17) Kui keegi Sinu lähedastest sureb või Sind maha jätab, siis teeb see väga haiget. Paulus ei olnud mingi erand. Siin on mõned tema viimastest sõnadest: „Tõtta peatselt tulema mu juurde, Deemas mu maha jätnud ja Luukas üksi on minu juures. Võta […]