Jaan Tammsalu mõtisklus / arhiiv

Need, kes saavad osa Jumala armu puudutusest, avavad oma südame Talle, muutuvad nendeks, kes jooksevad ega tüdi, käivad ega väsi, loodavad ega pettu, usuvad ega heida meelt.

Jumala  tõotused on täitumas ja on täitunud – ka keset kõrbe on tee, tee, mis viib ellu. Me oleme sellest osa saanud või võime saada osa ristimises; me oleme selllest osa saanud või võime...

Kas ka mina pole ära tundnud oma soosinguaega? Kas ka mina kiirustasin Temast aina mööda ja ütlesin neile, kes vajasid vaid mõnda head sõna, taipamist, et ma hoolin, et mul pole aega.Tegelikult mul oli...

Kes juhib meid meie elurännakul? Kas me julgeksime kahtlemata väita, et oleme Jumala lapsed ja Jumala Vaim juhib meid nii tööl kui kodus ja kirikus.

See, kuhu kitsas värav ja ahtake tee teekäija välja viivad, on avar ja tulvil rõõmu.

Taevariik on midagi, mis on meis või millele ligidal võime me olla juba täna ja praegu. Me võime olla täna sellel lõpmata lähedal ja elu lõpus sellest kättesaamatult kaugel.

Jeesus on huvitatud igast inimlapsest, ka igast kadunust – katkistest, kõrvalevisatutest, tähtsusetuks arvatust. Tema silmis pole meist keegi tähtsusetu.

Me ei pea olema ülieriliste võimete ega ülierilisi võimalusi omavad inimesed, selleks, et Jumal võiks meid kasutada. Jumal on ülieriline ja Tema võib meie väikeste ja lihtsate andidega imet teha.

Oleks hea, kui me leiaksime aega, et jääda vaikseks, et istuda Jumala jalgade ees, et mõista, mis on Tema tahtmine meile.

Jeesus on tõeline Jumal, aga ka tõeline inimene. Ka Tema loodab, et Tema sõnad langevad heale pinnale ja need puudutavad inimesi. Puudutavad nii, et inimesed hakkavad oma elu üle mõtlema ja valedel teedel liikujad...