„Üksteist taludes.“ (Koloslastele 3, 13)
Eduka suhte ehitamiseks tuleb keskenduda teise inimese tugevustele, mitte nõrkustele. Abielule viidates on Benjamin Franklin öelnud järgmist: „Hoia alguses silmad hästi lahti ja pärast poolkinni.“ Pole tark kiirustada eluaegsesse suhtesse ilma teist korralikult tundma õppimata. Alguses lohakalt otsustatu tekitab pärast probleeme. Suhte üks olulisi põhimõtteid on andestada ja unustada. Ameerika poliitik Edward Wallace Hoch olevat öelnud: „Kõige halvimas meist on nii palju head ja kõige paremates meist on nii palju halba, et meie ei pea teistest rääkima.“ Unustada võib olla raske, kui solvang on suur. Pisikesed solvangud antakse tihti kergesti andeks, kuid suuremad nõuavad pikemat tervenemise protsessi. Paulus kirjutas: „Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega, üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side!“ (Kl 3, 12-14) Üks kirjanik ütles nii: „Kui sulle miski ei meeldi, siis muuda seda. Kui seda muuta ei saa, siis muuda oma suhtumist. Ära virise.“ Teisisõnu – kui on midagi, mida Sa muuta ei saa, siis palu armu ja õpi sellega elama. Miks on vaja andestada ja unustada? Sest Jumal on nii öelnud. Me ei ole loodud selleks, et kannaksime endaga kaasas füüsilist ja vaimset stressi, mis kaasneb põlguse kaasas kandamisega. Pea meeles, et „kui inimest peaks ka tabatama mingilt üleastumiselt, siis teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga, jälgides ennast, et te ise ei satuks kiusatusse.“ (Gl 6,1)
1Ko 1-3 Lk 24:13-24 Ps 56 Õp 10:8-9
