Andke andeks, ja teile antakse andeks!“ (Luuka 6, 37)
Kui mõistad, et vanemad annavad lastele seda, mida nad ise said, ega suuda anda neile midagi, mida ise saanud ei ole – armastust, hoolt, tunnustust ja füüsilist hellust, siis on neile lihtsam andestada. Kirjanik Stormie Omartian ütles: „Mõnikord on sama suurt valu põhjustanud ühe vanema passiivsus kui teise aktiivne väärkohtlemine. Vanema soovimatus või mitte sekkumine tundub reetmisena. Sellele vanemale andestamine on raskem, kui arvata oskame. Palu Jumalal näidata andestamatust sinu sees vanema vastu, kes sind välja ei aidanud. Kui andestamatus on sinu sees, siis tuleb oma tunnetega ausalt tegeleda. Ajas tagasi minna ei saa, et meie eest hoolitsetaks ning ei lähedased ega sõbrad tänases saa ega pea seda korvama. Tervenemine ja hool peab tulema Taevaselt Isalt. Esimene samm on saada Jumala andestus ning lasta sel oma sügavasse olemusse tungida. Kui mõistame, kui palju meile andeks antud on, siis ei või me kohtumõistjad olla. Jumal andestab meile ja meie andestame teistele. Otsust ei raja me tunnetele, vaid sellele, mis on õige.“ Jeesus ütles: „Ärge mõistke kohut ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Andke andeks, ja teile antakse andeks!“ (Lk 6, 37) Otsus andestada ja mitte lasta kellegi teise patul oma tundeid dikteerida vabastab rahus elama.
Ii 11-14 Lk 18:31-43 Ps116:12-19 Õp 8:10-13
