„Ja ma annan teile karjaseid oma südame järgi ja need karjatavad teid targasti ja taibukalt.“ (Jeremija 3, 15)
Üritades kogudust hämmastada, kasutas noor teoloogiatudeng pühapäevasel jutlusel kõige keerulisemaid sõnu. Kui ta kõnepuldist maha astus, ütles üks eakas jutlustaja talle: „Poeg, su sõnad lendasid üle koguduse peade.“ Noor mees ärritus ja hakkas end kaitsma, teatades: „Noh, miks nad siis kaela õieli ei ajanud?“ Vanem mees vastas: „Jeesus käskis lambaid, mitte kaelkirjakuid karjatada.“ Ükskõik, kus Sa oled ja kellele kõneled, , pead otsustama, kas edastad teadmisi või edvistad. Hea õpetaja ei ole see, kes palju teab, vaid see, kes oskab oma teadmisi edasi anda. Keeruliste asjade lihtsamaks tegemine on hea oskus. Albert Einstein on seda öelnud järgmiselt: „Kui sa ei oska seda lihtsal viisil seletada, siis ei ole sa sellest piisavalt hästi aru saanud.“ Soovides inimesteni jõuda pea järgmist meeles: 1) süda. Et kedagi liigutada, pead neid emotsionaalsel tasandil puudutama. 2) lootus. Inimeste võimet ja võimalusi välja tuues inspireerid neid pingutama. 3) abi. Näita neile füüsiliselt ette. 4) naljasoon. Oma vigade üle naermine aitab teistel näha, et Sa ei pea end tähtsaks ega eriliseks. Ja kellelegi, kellel raske on, on see väga oluline. 1 Aj 16-18 Jh 10:1-10 Ps 105:1-15 Õp 26:23-26
