„Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud.“ (1. Korintlastele 15, 58)
Läbikukkumine ei tähenda, et Sa ei saavuta enam kunagi edu. See täendab lihtsalt, et eduni läheb kauem aega. Edu on peale kukkumist püsti tõusmine. Sa ei tea, kui lähedal oma saavutusele oled. Kui alla annad, siis ei saagi seda teada ning päris kindlasti ei saavuta sa edu. Kirjanik Ben Stein on öelnud: „Inimese vaim ei ole kunagi lõpetanud, kui seda on võidetud. Inimese vaim on siis lõpetatud, kui see on alla andnud.“ Ajakiri Time korraldas küsitluse töö kaotanud inimeste seas. Hüpotees oli, et nad on lootuse kaotanud meeleheitel inimesed, kuid nad olid hoopis väga vastupidavad. Uurimus näitas, et töö kaotanud inimesed olid leidnud uue ja parema töö ning olid paremini muutusteks valmis kui need, kes ühes ja samas ettevõttes pikki aastaid töötasid. Läbikukkumine annab paremad võimalused eduks. Kukkudes ja püsti tõustes õpid oma vigadest ja kasvatad iseloomu, vastupidavust, kogemust, tugevust ja tarkust. Inimesed, kes endas neid omadusi arendada said, on võimelised oma edu hoidma ega lase ebaõnnestumistel ja raskustel end rivist välja lüüa. Niikaua, kuni Sa alla ei anna, oled heas olukorras. Sõna tänaseks päevaks on – ole kindel ja kõigutamatu.
Hs 37:1 – 40:9 Lk 1:11-25 Ps 73:1-16 Õp 15:18-21
