„Meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.“ (2. Korintlastele 3,5)
1971.aastal enne poksimatši Joe Frazeriga ütles Mohammad Ali järgmist: „Pole maailmas meest, kes mind alistaks. (Ta näitas oma vasaksirget.) Ma olen liiga nutikas. (Ta koputas poksikindaga meelekohale.) Ma näen liiga hea välja. (Ta näitas kaameratele oma profiili olles kui büst pjedestaalil.) Ma olen kõige võimsam! Ma olen kuningas! Ma peaksin olema postmargil, see on ainus viis mind pikali saada!“ Ja mis sellel matšil juhtus? Kõigi ja eriti Ali enda imestuseks kaotas ta Frazerile. Kui kindlus omaenda võimetesse muutub uhkuseks, mis omakorda ülbuseks muutub, siis ootab Sind ees läbikukkumine. Piiblis on kirjas: „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.“ (Õp 16, 18) Kuidas tasakaal leida? Pidades meeles, et iga and, võime, anne ja ressurss on Jumala käest. Kindlus on edu eelduseks. Selles ei ole midagi halba, kui hindad neid ande, mis Jumal Sulle andnud on. Kuid eneseskindel olemise ja Jumalas kindel olemise vahe on selles, keda tunnustatakse. Üks hea viis seda igapäevaselt meeles pidada, on olla iga päev tänulik. Liiga enesekindel on raske olla, kui tunnistad, et ilma Jumala armuta ei ole Sa keegi. Piiblis on kirjas: „Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”. Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal.“ (1Pt 5, 5-6) 5Ms 30:1 – 32:28 Mt 14:1-12 Ps 119:9-16 Õp 17:4-6
