„Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!” (Matteuse evangeelium 14, 29)
Piiblis on kirjas: „Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!” Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!” Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni.“ (Mt 14, 28-31) Olles palvetanud, planeerinud ja ettevalmistused ära teinud, tuleb tegutsema hakata. Millegi uue ja varem proovimata tegemise eel on tavaline hirmu tunda. Sa oled võib-olla kuulnud või lugenud lugu Peetrusest, kes üritas vee peal kõndida ning mõelnud, et see oli ette läbikukkumisele määratud samm. See pole päris nii. Peetrust tuleb tunnustada selle eest, et ta oli nõus turvalisest paadist välja astuma ja proovima midagi täiesti uut. Teiseks koges ta veel peal kõndimise meeliülendavat tunnet, isegi kui see kestis vaid hetke. Kolmandaks sai ta väärtusliku õppetunni: võimatut püüdes on oluline Jeesusele keskenduda, mitte ümbritsevat vaadata. Neljandaks mõistis ta, et tema ainus päästja on Jeesus. „Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!” Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”“ (Mt 14, 30-31) Jeesus ei mõistnud Peetrust hukka, vaid hurjutas teda tema vähese usu eest. Jumal ei lase Sind oma vigadesse uppuda. Jumal töötab Sinuga nii kaua, kuni teda usaldad. Tema on Sinu taevane isa ning Sinu kordaminek on talle tähtis!
Hb 1-3 Lk 9:18-27 Ps 65 Õp 19:5-8
