“Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” Jaakobuse 2:17
Ema Teresa on öelnud: “Tänapäeva suurimad tõved pole pidalitõbi ega vähk. Selleks on hoopis tunne, et sinust ei hoolita, et sind ei taheta, et oled üksi ja mahajäetud.” Seepärast pühandaski ta oma elu lapsukeste päästmisele ja surijatele väärika elulõpu tagamisele. Kui temalt küsiti, miks ta seda teeb, vastas ta: “Sellepärast, et Jeesus tegi seda.” Missugune suurepärane vastus! Kui kogu maailmas tabavad mitmesugused hädad ja katastroovid erinevaid maid, ütlevad humanitaarabi organisatsioonid, et meil napib annetajaid. Tegelikult lisandub sellele veel “kaastunde defitsiit”. Filosoof Miguel de Unamuno kirjutas: “Soojust, soojust, rohkem soojust! Sest me sureme külma, mitte pimeduse kätte. Meid ei tapa öö, vaid pakane.” Piiblis on 1189 salmi, 250 neist sisaldab prohvetite sõnu. See on jämedalt võttes veerand. Pool sellest, mida seal öeldakse, mõistab hukka patu ja teine pool hurjutab neid, kes näevad inimeste kannatusi ega võta nende osas midagi ette. Ometi leiavad sündmused, mis toonaseid prohveteid hirmutasid, igapäevaselt aset ka tänapäeva maailmas ja need jätavad meid külmaks. Nendega on lugu nagu käekella kandmisega – sa harjud nii ära, et varsti ei pane selle olemasolu tähelegi. Ometi panid prohvetid neid asju tähele! Nad ei muutunud kunagi tundetuks ei patu ega inimkannatuste vastu. Sinagi peaksid selle poole püüdlema. Sa ütled: “Kuid ma pean praegu põhiliselt enese usu rajamisele keskenduma.” See pole paha, kuid ära kunagi unusta, et usk ilma tegudeta on surnud!
Piiblisalmid tänaseks: 1. Korintlastele 4-6
