„Sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.“ (Roomlastele 12, 3)
Ära istu, käed rüpes ega oota, et Jumal kõik Sinu eest ära teeb. Sina pead
ka panustama. Paulus ütles, et Jumal on meile igale „usu mõõdu jaganud“. (Rm
12,3) Juudas kirjutas, et rajame ennast „oma kõige pühamale usule ja
palvetades Pühas Vaimus“. (Jd v. 20) Rünnaku all olev usk on kui
ehitusjärgus olev usk. Just eluvõitlustes avastad, kas oled oma usku toitnud
või näljutanud. Piibli aegadel kaitses Rooma sõduri kilp teda pealaest
jalatallani. Kilp oli valmistatud rauast ning kaetud paksult kangakihtidega,
mida enne võtlusesse minekut veega niisutati. Märg kangas kustutas vaenlase
põlevad nooled. Nüüd mõistad, mida Paulus mõtles selle all, kui kirjutas:
„Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja
põlevad nooled!“(Ef 6, 16) Saatana nooled ei saa Sinu südamesse tungida, kui
Sinu süda on puhas, Kirjasõnast märg ja usust tugevaks tehtud. Seepärast
ütles Jeesus Peetrusele: „Saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga
mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.“ (Lk 22, 31-32)
Sinu usk on rünnaku all! Usku tuleb toita, sest see hoiab ja päästab
eluvõitluses. Jeesus käskis meil „Jumalasse uskuda“. (Mk 11, 22) Pane
tähele, et Jeesus ei käskinud Sul endasse uskuda, vaid Jumalasse. Aeg, mida
veedad koos Jumalaga Sõnas ja palves, tugevdab Sinu usku. Jos11-13
Jh14:26-15:4 Ps 147:12-20 Õp 29:6-10
