“Tema on see, kes on pannud mõned … karjaseiks ja õpetajaiks…” Efeslastele 4:11
Pastorid teevad rasket tööd. Nad saavad rohkem piitsa kui präänikut. Kui pastor on noor, napib tal kogemusi; kui ta on hallipäine, siis on ta “liiga vana”. Kui tal on viis last, siis on seda liiga palju; kui tal polegi lapsi, siis annab ta halba eeskuju. Kui pastori naine laulab kooris, tikub ta liialt esile; kui ta ei laula, siis pole ta piisavalt pühendunud. Kui pastor kasutab jutlustades märkmeid, on kõne liiga kuiv; kui ta improviseerib, siis on ta liiga pinnapealne. Kui ta kulutab liiga palju aega õpingutele, jätab ta inimesed unarusse; kui ta neil külas käib, siis ei oska ta aega õigesti kasutada. Kui ta kannab vaeste eest hoolt, jahib ta avalikkuse tähelepanu; kui ta käib rikastega läbi, siis on ta pugeja. Kui ta pakub välja arengukohti, on ta diktaator; kui ta neid välja ei paku, pole tal visiooni. Kui ta toob liiga palju näiteid, on ta Piibli tagaplaanile jätnud; kui ta ei too piisavalt elulisi näiteid, jääb ta jutt selgusetuks. Kui ta jutlustab sellest, mis on vale, on ta käsumeelne; kui ta seda ei tee, on ta maailmameelne. Kui ta jutlustab tund aega, on ta liiga laialivalguv; kui vähem, siis pole tal midagi öelda. Kui ta ütleb asjad ausalt välja, siis on ta solvav; kui ta seda ei tee, siin on ta argpüks. Kui tal ei õnnestu kõigile meelepärane olla, toob ta kogudusele kahju; kui ta püüab kõigile meelepärane olla, pole tal veendumusi. Kui ta kõneleb kümnise maksmisest, on ta ahnepäits; kui ta sellest ei kõnele, näitab see, et ta pole kuigi palju väärt. Kui ta on ise tihti kantslis, tüdinevad inimesed sama inimese kuulamisest; kui ta kutsub kõnelema külalisjutlustajaid, hiilib ta oma kohustustest kõrvale. Ohhoo! Ja Sina arvasid, et pastoril on kerge elu! Kas tahaksid temaga kohad vahetada? Ära siis unusta – armasta oma pastorit!
Piiblisalmid tänaseks: Jeremija 50-52; 1Pt 3
