„Teie, vennad, teenige üksteist armastuses!“ (Galaatlastele 5, 13)
- aastal, lühikest aega peale seda, kui Booker T. Washington sai Tuskegee Instituudi juhatajaks, kõndis ta mööda rikka perekonna majast. Maja perenaine, kes nägi teda mööda minemas, arvas, et ta on üks nende töölistest ning palus tal puid lõhkuda. Professor Washington naeratas, noogutas, võttis jaki seljast ning hakkas puid lõhkuma. Siis viis ta sületäie naisele kööki, kus teenijatüdruk ta ära tundis ning jooksuga perenaisele sellest teada andis. Järgmisel hommikul tuli naine professori kontorisse vabandama. Ta vabandas ja vabandas ning ütles, et pani ta tööle, kuna arvas ta olevat töölise. Washington vastas talle väga sõbralikult: „Proua, sellest ei ole mitte midagi. Mulle meeldib töötada ja ma aitan sõpru väga hea meelega.“ Naisele meeldis mehe olek ja käitumine nii väga, et ta toetas Insituuti heldelt. Samas veenas ta ka oma sõpru ja tuttavaid. Washingtoni instituudile annetati sellemühe puulõhkumise eest sama palju raha kui mitmetel annestusõhtutel kokku. Piiblis on kirjas: „Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses! Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”“ (Gl 5, 13-14) Mida Booker T. Washingtoni loost õppida? 1) toob iga headuse seeme mingi aja pärast suure õnnistuse ja 2) elus jõuad edasi teisi armastades ja teenides. 4Ms 1-2 Lk 5:27-39 Ps 100 Õp 3:7-8
