,,Armastus ei ole kade.’’ 1 Korintlastele 13:4
,,Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära.’’ (s 3-8) Johannes oli Maarjaga juba viiskümmend aastat abielus olnud. Ühel õhtul ültes Maarja voodis: ,,Kui veel noored olime, siis sa hoidsid minu kätt.’’ Natuke ärritunult sirutas Johannes oma käe aeglaselt välja. ,,Kui veel noored olime, siis tulid sa minu kaissu,’’ ütles Maarja. Veelgi aeglasemalt nihutas Johannes end Maarjale lähemale. ,,Kui veel noored olime, siis näksisid sa mu kõrva,’’ sosistas Maarja. Järsult lükkas Johannes teki maha ja hüppas püsti. Segaduses küsis Maarja: ,,Kuhu sa lähed?’’ ,,Oma hambaid tooma,’’ ütles ta torisedes. Vaat see on tõeline armastus – Sa tõused püsti ja tood oma hambad, et kalli kaasa kõrva näksida.
Piiblisalmid tänaseks: Luuka 10-11
