„Me suudame!” (4. Moosese raamat 13,30)
Ühel pühapäevaõhtul oli Mary Sutherland kirikus, kui keegi võõras talle õlale koputas ning ütles, et tema kutse on olla kirikus muusika- ja noorte juhendaja. Mary oli kindel, et võõras eksib. Ta oli just kooli lõpetanud ning üks sõber oli ta kirikusse õhtusele teenistusele laulma kutsunud. Rohkem tal mõttes ei olnud – nii ta arvas. Sõber palus Maryl öeldu üle palvetada. „Olen siin, kolmkümmend aastat hiljem, ebatõenäoline teenija, kes elab pidevas imetluses minu elu jaoks mõeldud Jumala plaani üle, ütles Mary hiljem. Meie nõrkused ja ebakindlused suunavad meie elu. Kogu aega otsib Jumal aga tavalisi inimesi, kes teeksid ebatavalisi asju. Me otsime pidevalt vabandusi, miks me ei saa kirikus, ühiskonnas või lihtsalt inimesi abistada. Üksi olles ei tunne Sa end ilmselt piisavana. Nii tunnevad teised ka. Ometi ütles Jumal Paulusele selgelt: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.“ (2 Kr 12,9) Mooses saatis kaksteist maakuulajat Kaananisse ja kümme neist teatasid: „„Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev ja linnad on kindlustatud ja väga suured.“ (4 Ms 13,28) Teised kaks ei olnud nõus ning ütlesid: „Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!”“ (4 Ms 13,30) Jumala silmis oled Sa suutlik, mitte omal jõul, vaid tema väe läbi. Koos temaga võid kindluses seista ning teada, et saad hakkama. Jumala silmis oled võitja, kes saab hakkama suurte asjadega, kuna Jumal on pannud Sinu sisse annid ja jõu.
Jos 14-15 Jh 17:1-12 Ps 147:12-20 Õp 29:6-10
