„Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!“ (Roomlastele 14, 19)
Paulus seisis vankumatult Piibli tõdede eest, kuid traditsioonide, isikliku arvamuse ja eelistuste osas ütles ta järgmist: „Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!“ (Rm 14, 5) Moosese seaduse järgi oli ümberlõikamine sama, mis kokkulepe Jumala ja inimese vahel. Kui mitte-juudid uue testamendi-aegse kirikuga ühinesid, siis käisid juudid peale, et täiskasvanud uued kirikuliikmed peavad laskma end ümber lõigata. Kas need juudid olid oma arust õigel teel? Nad olid siiralt eksiteel. Kui ümberlõikamise teema ähvardas kiriku lõhestada, siis said apostlid Jeruusalemmas kokku, palvetasid asja üle ja teatasid järgmist: „Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud.“ (Ap 15, 28) Iga kord, kui traditsioon või isiklik eelistus saab Jumala Sõnaga võrdväärseks, oleme üle piiri läinud. Kas oled kellegagi riidu läinud mingi pisiasja pärast või kas oled kellegi vastu kriitiline olnud, kelle arvamus Sinu omast lahku on läinud? Võib-olla oled suures oma õige ja vale teistele õpetamise tuhinas unustanud kõige olulisema Jumala nimekirjas – armastuse? Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.“ (Jh 13, 35) Meie südamed võivad ühtida ka siis, kui me meel seda ei tee. Käest saab kinni hoida isegi siis, kui üksteisele silma ei vaata. Ühtsus olgu tähtsates asjades ja heategevus muus osas.
3Ms 26-27 Lk 22:1-13 Ps 56 Õp 10:8-9
