„Issand ei ole neid valinud.” (1. Sm16, 10)
Taavetil oli seitse venda. Kui tuli aeg Sauli asemele kuningas leida, siis arvas Saamuel, etkuningaks sobivad kõik vennad peale Taaveti. Kuid Jumal jättis nad kõrvale. Miks? Sest: 1) nägid nad head välja, kuid nende süda ei olnud õige. Jumal selgitas Saamuelile, et „inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1 Sm 16,7) Taaveti süda oli Jumalaga veedetud aastatega vormitud ja tema südamehüüe oli: „Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!“ (Ps 42,1) 2) ei olnud neil Jumalaga kogemusi. Lõvi ja karu olid suured, kuid Koljat oli veel suurem. Taavetit see ei hirmutanud. „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” (1 Sm 17, 37) Pole olemas tähtsusetuid võitlusi. Väikesed valmistavad meid suuremateks ette, mis omakorda meie eluteed vormivad. Toetu oma Jumala kogemustele. Sinu reaktsioon raskusele tugineb eelnevatel kogemustel Jumalaga. 3) nad olid kergesti mõjutatavad. Taaveti vennad lasid nende ümber olevate inimeste hirmudel endi usku pisendada. Hirm on nakkav ja kui seda kuulata, nakatab see Sindki. Ei pea minema teise äärmusse ja end maailmast ära lõikama, kuid halva vastu tuleb end kaitsta. Koljati kuulamine hirmutas Taaveti vendi, kuid Taavetit tema sõnad ei puudutanud. Mida või keda Sina täna kuulad? Kuula, mida Jumal arvab nind ehita oma elu sellele! Olgu Jumalal ja tema Sõnal viimane sõna. Nl 3:40 – 5:22 Mk 9:30-37 Ps 84 Õp 19:11
