„Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks.“ (Õp 31, 28)
Aegade jooksul on poeedid ja kõnemehed emaduse ülistamisel sõnaderohked olnud. George Washington on öelnud: „Minu ema oli kõige ilusam naine, keda ma näinud olen. Tänu temale olen see, kes ma olen. Kogu mu elus saavutatud edu tugineb temalt saadud moraalsele, vaimsele ja füüsilisele haridusele.“ Aabraham Lincoln kirjutas: „Minu ema palved on mind alati saatnud. Nad on kogu mu elu minuga kaasas olnud.“ Pastor Charles Haddon Spurgeon ütles: „Ma ei saa sõnades edasi anda, kui palju ma võlgnen oma hea ema pühadele sõnadele.“ Ametlik emadepäeva tähistamine USA-s on sündinud tänu ühe naise järeleandmatule tegevusele. Anna Jarvise ema suri 1905. aastal ning seejärel otsustas Anna oma elu riigi emade ametlikule tunnustamisele pühendada. Selleks, et emadepäeva ametlikult tähistada, oli tarvis Kongressi heakskiitu ning väljakuulutamist presidendi poolt. Jarvisest sai lobitöötaja. Vaatamata vaenulikkusele, ükskõiksusele ja vältimisele trügis ta edasi ning üheksa aastat hiljem kandsid tema pingutused vilja. President Woodrow Wilson kuulutas esimest korda emadepäeva tähistamise välja 9. mail 1914. aastal. Sealt alates on emadepäeva tähistamine teistesse riikidesse üle kandunud. 1948. aastal suri Jarvis Philadelphias pimeda ja vaesununa, kuid tema unistus oli täide läinud. Piiblis on kirjas: „Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Ta märkab, et ta tulemused on head. Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus. Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks.“ (Õp 31, 10, 18, 26, 28) Kas on veel paremat kiitust olemas? Ii 61:1-9 Lk 4:16-30
