Enne, kui võimalus käest läheb

„Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!“ (Psalmid
34,11)

Lapsed kasvavad ruttu ja Sinu võimalus läheb kiiresti mööda. On aeg, kui
lapsed Sinu tähelepanu ja aega tahavad ja on aeg, kus nad seda ei soovi.
Luuletaja Alice Chase on kirjutanud luuletuse „Mu täiskasvanud pojale“: Mu
käed olid päeva läbi tööd täis. Mul polnud palju aega sinu väikeste mängude
jaoks. Mul polnud sinu jaoks palju aega. Ma pesin su riideid, tegin süüa ja
parandasin riideid, kuid kui tulid mu juurde pildiraamatuga ja tahtsid oma
rõõmu jagada, siis ütlesin, et vaatame seda hiljem. Mässisin su ilusasti
õhtul teki sisse, kuulasin su palveid, kustutasin tule ja hiilisin ukseni.
Kahetsen nüüd, et veidi kauemaks ei jäänud. Elu on lühike, aastad
kiirustavad mööda ja väike poiss kasvab ruttu suureks. Teda pole enam su
kõrval ja enam ei kuule sa tema saladusi. Pildiraamatud on ära pandud, pole
enam lastemänge, head-ööd musi ega palveid. Kõik see kuulub eilsesse. Minu
käed, varem nii agarad, on nüüd tasa ja päevad on pikad ja tühja täis.
Soovin nüüd, et saaksin minna tagasi ja täita sinu väikesi soove.“ Kui
Joosep oma pojad isa juurde viis, siis ütles Jaakob talle: „Too nad minu
juurde, et ma neid õnnistaksin!” (1 Ms 48,9) Ema ja isa, tegelege oma
lastega seni, kuni selleks võimalus on. Jr 25-27 Mt 24:1-14 Ps 102:12-17
Õp 15:3

 

Reklaam

  • STP Arhiiv

    November 2022
    MTWTFSS
     123456
    78910111213
    14151617181920
    21222324252627
    282930 

  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.


  • Kommenteeri saadet