„Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu, sellest tuleb vaid paha!“ (Psalmid 37,8)
Pisikesi riivamisi on kerge andestada, kuid kui keegi meid sügavalt haavab, siis on andestada raske. Seni, kuni Sa ei andesta, on solvang raske koorem, mida endaga kaasas kannad. Võid arvata, et oled kellegi andestanud, kuid kui Sinu tunded ei ole muutunud, siis ei ole Sa neile tegelikult ikkagi andeks andnud. See ei ole nii. Andestamine on otsus ja see on tahteakt. Valu ja põlgus võivad Sinu sees ikka edasi olla, kuid andestamine ei ole selle pärast olematu, tervenemine võtab lihtsalt aega. Tervenemise protsess algab sellest hetkest, kui otsustad andestada. Piiblis on kirjas: „Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega. Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.“ (Ef 4, 31-32) Kui oled andestanud, siis usu, et Jumal teeb oma osa ja tervendab Su ning annab rahu ja rõõmu. Sinu võimuses on osustada andestada ja Jumala võimuses on muuta Sinu tunded selle inimese vastu, kes Sulle haiget tegi. Usalda, et Jumal Su südant muudab. Kuid kuni see juhtub, siis: „Ole vait Issanda ees ja oota teda, ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi! Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu, sellest tuleb vaid paha!“ (Ps 37, 7-8)
Ii 1 Ii 2:7-10 Ii 40:1-5 Ii 42:7-17
