„Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!“ (1. Johannese kiri 3,18)
Armastus väljendub nii sõnades kui tegudes. Räägitakse lugu ühest juudi külakesest, kus rabi igal reedehommikul tundideks ära kadus. Tema järgijaid väitsid, et sel ajal käib ta taevas Jumalaga juttu ajamas. Linna kolinud uustulnukas kuulis seda juttu ja otsustas ise järele konrollida. Ta otsustas rabi jälitada. Rabi ärkas hommikul, palvetas, pani selga põllutöölise riided, võttis kirve ja läks metsa puid raiuma. Raiutud puud viis ta ühele haigele lesknaisele. Seal lõhkus ta ligi nädalajagu puid ning läks peale seda koju tagasi. Peale seda, kui uustlulnukas oli rabi käitumist näinud, hakkas ta rabi järgijaks. Iga kord, kui külainimesed ütlesid, rabi käib reedeti taevas, lisas uustulnukas mõttes tasakesi juurde: „Kui mitte kõrgemal.“ Päästet ei saa heade tegudega ära teenida, kuid päästetu saab teha häid tegusid ja nii dnäidata, et on pääste vastu võtnud. Paulus kirjutas Tiitusele järgmist: „Näidates iseennast heade tegude eeskujuna ja pakkudes rikkumatut, väärikat õpetust.“ (Ti 2,7) „See sõna on ustav ning ma tahan, et sa neid asju tõsiselt rõhutaksid, et need, kes on hakanud Jumalat uskuma, oleksid hoolsad tegema häid tegusid. See on hea ja inimestele kasulik.“ (Ti 3,8)
