„Ma ammutan ka su kaamelitele.“ (1. Moosese raamat 24,19)
Rebeka lugu annab meile olulise õppetunni: kui võimalus uksele koputab, siis ole valmis ust avama. Rebeka oli nõus kulutama kaamelite jootmise peale aega ja vaeva. Ta ei põlanud seda öeldes, et see pole tema töö. Ta elas põhimõtte järgi: „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata.“ (Kg 9,10) Tõenäoliselt oli Rebekal kõrge töömoraal ning ta toimetas selle kohaselt iga päev. Ühel päeval tuli aga Aabrahami sulane ja tema töö kandis ootamatut vilja. Ustavus piskus tasub kuhjaga ära. Jumal on Sinu tegelik ülemus. Tema näeb Sinu suhtumist väikeses ja suures. Suured hetked ei tule neid, käed süles. ootavatele inimestele, vaid on paljude pisikete truude hetkede summa. Rebeka ei küsitlenud võõrast ega üritanud teda kuidagi kategoriseerida, et talle vastavalt kuuluvusele ja klassile teenida, vaid ta oli lihtsalt sõbralik. Kui Rebeka Aabrahami sulase koju viis ja perekond palus tal veel kümme päeva kodus olla, siis ütles Rebeka: „Ma lähen!” ega oodanud tavaks olnud kümmet päeva. Kui Jumal ukse avab, siis ära venita. Ära lükka kedagi endast ette või poe teise taha. Jumal kutsub alati õige inimese, nii et saa oma hirmudest üle ja liigu tema antud suunas. 5Mo 11-13 Lk 10:13-24 Ps 78:17-31 Õp 16:26-30
