„Ärgem olgem üksteise kadestajad!“ (Galaatlastele 5, 26)
Paulus hoiatas kirikut kadeduse eest ja see on jätkuvalt probleem. Sinu kolleeg saab palgalisa, tuttava laps saab stipendiumi, naaber läheb unelmate puhkusele. Kas rõõmustad koos nendega või on Sinu naeratus pressitud? Oleme inimesed ja kadeduseuss ei ole ebatavaline nähtus. Kuid ole ettevaatlik, et ei oleks arvamusel, et teised alati Sinust rohkem saavad. Tacitus on öelnud: „Kui mehed kadestavad, siis on nii hea kui halb nende jaoks väärtusetu.“ Kui kellelgi hästi läheb, siis enne kui küsid, miks mitte Sina, küsi, kas oleksid tahtnud nende murekoormat omale? Kadedus on kui koi, mis närib tasakesi kanga kallal kuni see on rikutud. Rikkudes nii asendamatuid asju nagu suhted ja perekonnad. Üks kirjanik meenutab meile: „Orus olles kadestame neid, kes on mäeharjal. On lihtne unustada, et nad ei kukkunud sinna, vaid ronisid. Eduloo taga on alati julge otsus või rüütellik tegevus. Kui me tahame nendeni jõuda, siis tuleb meil ronida. Keegi võib meid inspireerida, aga edu seisneb ronimises.“ Kadedus on kui takistus teel, mis Sind koperdama ja kukkuma paneb. Paulus kirjutas: „Te jooksite hästi. Kes on teid takistanud tõele kuulekad olemast?“ (Gl 5,7) Hoia oma pilt auhinnal ja ära lase teiste olemasoleval ja olematul end eksitada. See ei ole Sinu asi.
3 Ms 23:26 – 25:55 Mt 5:38-48 Ps 74:1-11 Õp 2:6
