„Iisrael, looda Issanda peale nüüd ja igavesti!“ (Psalmid 131,3)
Taavet ütles: „Iisrael, looda Issanda peale nüüd ja igavesti!“ (Ps 131,3) Kui otsustad, et kõik on lootusetu, siis on see kui kõrvakiil Jumalale. Enamiku jaoks meist ei ole lootus väga oluline, kui tervis on korras ja sissetulekuga probleeme ei ole. Esmalt küsi endalt, mis on Sinu suurim soov. Nüüd kujuta ette, et oled kaheksakümmend ja vaatad elule tagasi. Kas oled rahul? Kui ei ole, siis püüa leida vastus. Lootus peaks olema isiklik ja mõjutama kõike, mida teed. Teiseks tähista see kuidagi. Jeremija õpetas Jumala rahvale lootust, ostes Anatotis maad. (vt Jr 32,9) Ta teadis, et rahvas vangistatakse ning nende pikkade aastate vältel annab maatükk neile lootust. Teise maailmasõja ajal saadeti Leo Algimas ja tema perekond koonduslaagrisse. Nende lootuse sümbol oli pisike paberitükike šokolaadikarbist, millel oli USA lipp. Nad andsid seda käest-kätte, vaatasid, hoidsid peos ja sosistasid vabastavast väest, kes teel oli. Sümbolid aitavad meie meelt hoida võimalikul. Üks kõige uskumatumaid sümboleid oli imik sõimes, kes tõi Maa peale Jumalariigi ja muutis inimkonna saatuse. Tema võib ka Sinu saatuse muuta. Sõnasta oma lootus, küsi Jeesuse nimel, ükskõik, kui võimatuna see näib ja eelda, et see sünnib.
1Ms 37-39 Lk 10:1-12 Ps 5 Õp 5:1-2
