„Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.“ (Jaakobuse 3,2)
Piiblis kirjutatakse keelekasutuse ohtudest. Jaakob on sellest terve peatüki kirjutanud: „Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.“ (Jk 3,2) Kas pole mõtlemapanev? Kreeka mõtleja Publius on öelnud: „Olen tihti oma öeldut kahetsenud, kuid mitte kunagi oma vaikimist.“ Novellikirjutaja William Edward Norris on kirjutanud: „Kui suudaksid hoida oma huuli vääratamast, siis peaksid viite asja tähele panema: kellega räägid, kellest räägid, kuidas, millal ja kus.“ Kuningas Taavet ütles selle kohta nii: „Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.“ (Ps 39,2) Taavet pidas silmas teadlikku pühendumust oma kõne kontrollida ja kui seda teha tahad, siis siin on Sulle põhimõtted, mida järgida: 1) enne mõtle. Enne, kui ütled, siis mõtle oma sõnade üle. Kas need on sobivad, üle pingutatud, head, teravad, vajalikud või ebaolulised? Kas Su sõnad on kaebamine või tänulikkuse väljendus? 2) räägi vähem. Mida vähem räägid, seda väiksem on võimalus probleeme tekitada. Sääta verbaalset energiat. 3) hakka täna pihta. Pane oma suule päitsed peale ning vaata, kuidas see Su elu paremaks teeb. Ap 8 – 9 Mk 3:28 -35 Ps 130 Õp 10:24 -26
