„Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!“ (Õp 17, 14)
Kõiketeadjaid leidub igal pool. Vanemad inimesed, kes kardavad üleliigsed olla, üritavad tõestada, et nad on oma teadmises teistest üle. Usklikud kasutavad oma usku nuiana, millega teisi tampida. Piiblis on kirjas: „Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest päästest, et ergutada teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.“ (Jd 3) Kuid on vahe, kas tülitseda või võidelda. Paulus kirjutas: „Aga sõgedad ja kasvatamatud arutlemised lükka tagasi, teades, et need tekitavad tülisid. Issanda sulasel ei ole tarvis tülitseda, vaid ta olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja.“ (2 Tm 2, 23-24) Pane tähele järgmist: 1) ei ole tarvis tülitseda. Ära vaidle, lihtsalt istuta Jumala Sõna seemneid ning usalda Püha Vaimu inimeste südames tööd tegema. 2) ole kõikide vastu lahke. Pole vaja käituda alandavalt, vaenulikult või halvasti nendega, kes eriarvamusel on. Miks Sa nii käitud? Kas pead teiste eksimustele näpuga näitama, et oma eneseväärtust tõsta? 3) ole osav õpetama. Teistele oma arvamuse peale surumise asemel räägi parem, mida Jumala Sõna Sinu jaoks head teinud on. 4) ole valmis kannatama kurja. Vaid siis, kui meie oma haavad on parandatud, saame aidata teiste omi parandada. Palveta: „Isa, tee minust rahuvahend, et oleksin avatud nendele tõdele, mida minu läbi avad. Jeesuse nimel, aamen.“
Ap 20-21 Mt 28:1-10 Ps 42:6-11 Õp 16:17-19
