,,Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad!’’ Jesaja 26:19
Aristoteles nimetas surma millekski, mida peab kartma, sest see on kõige lõpp. Jean-Paul Sartre arvas, et surm võtab ära kogu elu mõtte. Uskmatus ei sega õnnelikku elu, kuid sellega kaasneb surm. Üks koomik ütles kord teraselt: ,,Ma kavatsen elada igavesti. Siiamaani on hästi läinud.’’ Aga mis siis, kui surm on midagi muud kui arvatakse? Mis siis, kui kalmistu pole vikatimehe asupaik, vaid hingehoidja võimupiirkond, kes ühel päeval ütleb: ,,Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad’’? Paulus kirjutas: ,,Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.’’ (1 Kr 15:19-21) Sinu viimane päev maa peal saab olema parim päev Sinu elus!
Piiblisalmid tänaseks: Rutt 1-4; Johannese 6
