Inimestele meeldida üritamine I

„Inimeste kartmine paneb püünise.“ (Õp 29,25)

Selleks, et võitu kindlustada, pidi kuningas Saul Jumalale ohverdamiseks prohvet Saamueli ootama. Päev hakkas otsa saama ja inimesed muutusid rahutuks ning sellest survest tulenevalt ohverdas Saul ise. Kui Saamuel tema käest küsis, miks ta seda tegi, vastas Saul talle: „Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus, siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri.” Saamuel ütles Saulile: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks, aga nüüd ei jää su kuningriik püsima.““ (1 Sm 13, 11-14) Sauli vajadus rahva heakskiidu järele sai tema hukatuseks. Piibli järgi toimimine ei pruugi olla ei lihtne ega mugav, kuid Piibel käsib meil seda ikkagi teha. Inimestele meeldida püüdmine on tegelikult valetamine, sest Sa ütled neile seda, mida nad kuulda tahavad, mitte seda, mida peaksid. Ei pea tingimata ebaviisakas või tundetu olema, kuid end hirmutada ei tohi ka lasta. Tõtt võib rääkida vaatamata sellele, et inimesed seda kuulda ei soovi. Kas oled kunagi ebamugavust tundnud millegi pärast, mida keegi on palunud Sul teha? Juma juhatab Sind läbi sisemise rahu. Jesaja ütles, et „teid tuuakse rahus.“ (Js 55,12) Paulus kirjutas: „Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!“ (Rm 14,19) Kui miski ei tundu õige, siis tee suu lahti! Ütle: „Mul ei ole südames rahu.“ Teised ei peaks Sind edasi sundima, kui Sul rahu ei ole. Inimesed sunnivad meid oma nõudmistega edasi. Jeesus ütles oma jüngritele, et kui „ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!“ (Mt 10, 14) Kui kellegi reaktsioon takistab Sind õigesti käitumast, siis on aeg ta maha raputada ja edasi liikuda.

4 Mo14 -15 Mk 6:1 -13 Ps 37:1 – 7 Õp 11:1 – 2