Iseendaga rääkimise olulisus
,,Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel.’’ Nutulaulud 3:21
Nutulaulude kolmas peatükk kirjeldab, kuidas meeleheide meid neelab ja me sellest võittu saame. Jeremija allakäik algab esimeses salmis: ,,Mina olen mees, kes nägi viletsust.’’ (s 1) Jeremija süüdistas Jumalat oma füüsiliste sümptomite pärast, oma emotsionaalse ahastuse pärast ja oma kurjade kavatsuste pärast. Pole ime, et ta tundis end jõuetu ja lootusetuna! (s 18) Seesugune enesega rääkimine rõhutab ja võimendab meeleheidet ja depressiooni ning toidab meie negatiivset väljavaadet. Pöördepunkt tuli siis, kui Jeremija muutis oma hoiakut: ,,Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel.’’ Ta võttis südamesse Jumala headust ja halastust. ,,See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, tema halastused pole lõppenud, need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur.’’ (22-23) Kui Sa muudad oma mõtteid, siis muudad oma tuju! See ei juhtu automaatselt. Sa pead sihilikult uuesti keskenduma oma mõtetele just siis, kui seda kõige vähem teha tahad. Jeremija olukord ei paranenud, aga tema väljavaated paranesid. Julgustavate mõtete voog vallandas õnnistuse ja tema depressioon võeti ära. ,,Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.’’ (s 24) Just nii olnuline on endaga õigesti rääkimine!
Piiblisalmid tänaseks: 2. Moosese 14-15; Matteuse 24
