„Peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast.“ (Filiplastele 2,3)
Paulus kirjutas: „Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu. Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses.“ (Fl 2, 3-5) Selline mõtlemine on meile loomuvastane, kuid Jeesus näitas, kuidas käituda. Ristil rippudes oli ta tähelepanelik kõrvaloleva kurjategija suhtes. (vt Lk 23, 39-43) Kui Stefanost kividega loobiti, siis palvetas ta loopijate eest, paludes Jumalal neile armuline olla. (vt Ap 7, 60) Läbipekstuna ja vangis olles leidsid Paulus ja Silas endas jõu vangivalvurile evangeeliumi kuulutada. Ka siis, kui Jumal oli saatnud maavärina, mis nende ahelad purustas ja vangla väravad avas, siis jäid nad edasi vangi oma vangistajale kuulutama. Kui ahvatlev oli võimalus põgeneda, kui lihtne oleks olnud vaid enda eest hoolitseda ning teiste pärast mitte muretseda. Kuid Silase ja Pauluse tegu liigutas vangivalvurit ning tema ja kogu tema perekond sai päästetud (vt Ap 16, 25-34). Maailmas, mille peamine põhimõte on „mina enne“, on isekus instinkt ja igast päevast läbi tulemiseks on Jumala armu vaja. Inimesed panevad isetust tähele. Kui palju inimesi me Jeesusele võidaks, kui me neid lihtsalt armastaks ega väldiks, ära tõukaks või nende üle kohut mõistaks. Saa isekusest üle ja „pea teisi ülemaks iseendast.“ (Fl 2,3)
Hb 11:17-13:25 Mt 12:22-37 Ps 47 Õp 12:4-6
