“Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle…” Iiobi 30:20
Kas Sulle tundub, et Jumal ei vasta Su palvetele? Iiob tundis samuti: “Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind. … Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.” (Ii 30:20, 26). Igaüks meist läheb elus läbi ajast, mil tundub, et Jumal on mujale kolinud ega ole uut aadressi teatavaks teinud. Mis Tal ometi plaanis on? Miks Ta ei vasta? Elus on õppetunde, millest õpid vaid siis, kui Jumal vaikib. 1. Vaikimine ei tähenda eemalolekut. Vanasõna ütleb, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Mõnikord ütleb Jumal Sulle: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal…” (Ps 46:11). Selleks, et kellegagi lihtsalt vaikides koos istuda, peab end tema seltsis kindlalt tundma. Vaikus võtab sõnadelt kaalu ja rajab läheduse, kus sõnad polegi enam vajalikud. Kui tahad end Jumala seltsis hästi tunda, õpi mediteerima ja Tema ees vaikima. 2. Vaikus paneb Su usu proovile. Mil määral puutub usk asjasse, kui keegi repeteerib iga Su sammu? See on justkui lugu vanemast, kes jookseb sõitma õppiva lapse jalgratta kõrval. Algul napib lapsel enesekindlust, kuid asi läheb kentsakaks, kui laps on kahekümnene ning vanem traavib endiselt ratta kõrval. Teatud hetkel võtab Jumal oma käe rooli küljest, et näha, kuidas Sa arenenud oled. Mõnda aega võib sõit olla ebakindel, eriti siis, kui tahad näidata, kui kaugele oled jõudnud ega ole kindel, kelle peale loodad.
Piiblisalmid tänaseks: 1. Moosese 31-32; Matteuse 13:1-30
