“Temas on meil … üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda…” Efeslastele 1:7
Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: “…mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?” Jeesus ütles talle: “Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.”” (Mt 18:21-22). Me ei peaks isegi siis lõpetama. Kui Jumal oleks igaühele meist andnud vaid seitsekümmend seitse “andestuse piletit”, oleksime hädas! Jumalaga käies ei lähe Su “andestuse konto” kunagi miinusesse. Kui Sa pole aga nõus teistele andestama, vaatad mööda faktist, et võid ka ise kergesti komistada ja andestust vajada (vt Gl 6:1). Jeesus ütles: “…andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.” (Mk 11:25). Olgu see seitse, seitsekümmend seitse või seitse tuhat korda, pea meeles, et Sa lõikad alati seda, mida külvad (Gl 6:7).Me kõik oleme inimesed ja kui keegi meile liiga teeb, soovime, et õiglus jalule seataks. Kuid Jumal tahab, et Sa andestaksid eksijale enne, kui too andestust palub või kahetsuse märke ilmutab. Kas see tähendab, et süüdlane pääseb oma tegude tagajärgedest? Ei, see tähendab vaid seda, et Sina ei vastuta nende eest, Jumal vastutab. Vimmapidamine on vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav, andestus aga annab jõu ja vabaduse minna edasi. Pea meeles, et Sulle saab osaks “…üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda…”. Kuid sellega käib kaasas teistele andestamise nõue! Kui mõtled võlale, mis Jumal Sulle on andestanud, kahvatub selle kõrval kõik, mida keegi eales Sulle võlgneda võib, kas pole? Annie Johnson Flint kirjutas järgmised read: “Tema armastusel pole piire, Tema arm on mõõtmatu, Tema väel ei ole otsa, mida inimene teaks, sest Jeesuses otsatuist rikkustest aina Ta annab ja annab ja annab Ta veel.” Vaat’, see on heldekäeline arm!
Piiblisalmid tänaseks: 2. Tessalooniklastele 1-3
