„Tubli, sa hea ja ustav sulane.“ (Mt 25,21)
Maailma saabumise ja siit lahkumise aega ei saa me valida, kuid me saame otsustada päranduse üle, mille maha jätame. Viieaastaselt kirjutas ta kontserdi. Enne kümnendat eluaastat oli ta avaldanud arvukal hulgal sonaate ja mängis Händeli ja Bachi teoseid peast. Varsti peale oma 12. sünnipäeva kirjutas ta oma esimese ooperi. Teda autasustati Salzburi Sümfooniaorkestri kontsertmeistri kohaga ning mõne aasta jooksul sai ta Salzburgi uhkuseks. Kui ta kolmekümne viie aastaselt suri, oli ta kirjutanud nelikümmend kaheksa sümfooniat, nelikümmend seitse aariat, duette, kvartette ja rohkem kui tosin ooperit. Kokku koosneb tema looming ligi 600 teosest. Ometi elas Mozart enamuse oma elust vaesuses ja suri tähelepanuta. Tema haige lesk ei tundunud tema surmast hoolivat. Mõned sõbrad tulid tema matusele, kuid tormi tõttu ei saanud nad kirikust välja, et surnuaiale minna. Mozarti haud on põhimõtteliselt tundmatu. Mille järgi me teda täna mäletame ja mis on tema pärandus? Tema kirjutatud muusika rikastab jätkuvalt meie elu. Endast huvitatud ja enda jaoks elavad inimesed ei jäta midagi maha – ela Sina endast suurema eesmärgi nimel ja jäta endast maha Jumala tahtega kooskõlas olev pärandus.
