„Ärge otsige Peetelit, ärge minge Gilgalisse, ärge läbige Beer-Sebat; Otsige Issandat, et te jääksite elama.” (Am 5, 5-6)
Peetelis nägi Jaakob elumuutvat unenägu ja andis Jumalale tõotuse. Kõige esimese öö Tõotatud Maal magasid iisraellased Gilgalis. Beer-Sebatis kaevas Iisak kaevu ja ehitas altari. Kõik kolm kohta on erilise tähtsusega, olles iisraeli vaimse teekonna verstapostid. Miks ütles Jumal, et teada ei ole vaja sealt otsida? Vastuseks on, et Jumalat ei ole vaja minevikust otsida. Tema nimi ei ole Olin Suur, vaid Olen Suur. Laulik kirjutas: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.” (Ps 46,2) Liiga kramplikult Jumala eile tehtud asjadest kinni hoides ei märka me, mida ta järgmiseks teha tahab. Jumal töötab just praegu, just siin. Ta teeb kogu aeg midagi uut. Ehita talle altareid ja märgi mineviku suured kohad mälestusmärgiga, kuid meenutagu need Jumala ustavust, andes usku tuleviku jaoks. Surema hakkame siis, kuid ei ela enam oma ettekujutuse, vaid mälestuste rinnal. Seepärast kirjutas Paulus: „Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3, 13-14) Sõna tänaseks päevaks on – jätka.
Kg11:7 – 12:1 Ps 39:4-13 2Tm 4:6-8
