„Ta ei sõimanud vastu.“ (1. Peetruse kiri 2, 23)
Kui keegi Sinu lootusi petab või endast välja viib, siis kas Sinu reaktsioon sellele on suuremastaabiline? Kui ütled, et keegi Sind vihastab, siis oled sellega võimu oma tunnete üle kellegi teise kätte andnud. Tunnistad, et oled andnud teisele õiguse oma tunnete ja reaktsiooni üle otsustada. Keegi ei saa Sinult kontrolli ära võtta – Sina annad selle ise neile, kui reageerima hakkad. Piiblis on kirjas: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ (Rm 21,12) Tagasi teha on reageerimine, aga andestamine on tegutsemine. Andestamine tähendab, et oled otsustanud, kuidas reageerida. Kas teised inimesed kontrollivad Sinu vaimset olukorda? Kas lased neil otsustada, millal õnnelik ja millal kurb oled, millal kardad ja millal vihastad? „Pikameelne on parem kui kangelane ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.“ (Õp 16, 32) Oma tujusid ja reaktsioone kontrolliv inimene on tugevam kui müüridega linn. Inimene, kes neid aga ei kontrolli, on kaitsetu. Neil ei ole kaitsemüüri, nad on igaühe meelevallas, kes neile haiget tahavad teha. Tugevus on leebuses. Leebus on võime haiget tegemisega ilma vastu ründamata hakkama saada. Leebus summutab löögi ilma vajaduseta vastu lüüa. Jeesus nimetas seda teise põse ette keeramiseks. (vt Mt 5, 39) Sa ütled, et seda ei ole lihtne teha ja see on selgemast selgem. Teise põse ette keeramine ei ole jah lihtne ja on mõnikord lausa võimatu. Ka võib öelda, et teise põse ette keeramine on ebaloomulik. Ja selles on Sul õigus, see on üleloomulik, sest see on Vaimu vili. (vt Gl 5, 22-23) Selleks, et nii elada, on vaja Jumala väge!
Jr 51-52 Mt26:14-25 Ps118: 1-9 Õp15:27-30
