„Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites.“ (Matteuse evangeelium 2,11)
Jeesus sündis tagasihoidlikes tingimustes, kuid taevas rõkkas tema sünni üle. Tähetargad tulid tema juurde, Jeesuse sünd oli ime ja niisamuti tema surm, ülestõusmine ja õpetused. Jeesusel ei olnud viljapõlde ega kalapaate, ometi toitis ta tuhandeid inimesi ja toitu jäi alleski. Merepind oli vaibaks ta jalge all ja toetas teda. Ristilöömine oli kuritegu, kuid Jumala seisukohast kohane hind meie päästmise eest. Jeesust nutsid vähesed taga, kuid Jumal kattis päikese keebiga kinni. Patt ei puudutanud Jeesust ning tema keha oli puhas. Muld, millesse tema veri voolas, ei saanud tema põrmu endasse mässida. Jeesus jutlustas üle kolme aasta, kuid ei kirjutanud ühtegi raamatut, ei istunud üheski peakorteris ega ehitanud organisatsiooni. Ometi on ta ka täna, tuhandeid aastaid hiljem, järjepidev jutluse teema ning inimkonna ainus päästja. Tähistagem seda, andkem tähetarkadele sarnaselt talle au ja ülistagem teda. Jõulud on Kristusest.
Js 9:1-7 Mt 1:18-25 Mi 5:2-5a Js7:14
