“Meie ei ole ju iseendast kõlblikud, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt.” (2. Korintlastele 3, 5-6)
Taavetil läks väga hästi. Ta võitis lahingu lahingu järel. Tal oli kuningas Midase puudutus – kõik, mida ta puudutas, muutus kullaks. Kuid edu võib pähe hakata ning Taavet ei olnud erand. Ta hakkas arutlema selle üle, kui tugev tegelikult on. Ühel hetkel korraldas ta ülelugemise ning sai kokku miljon sada tuhat võitlevat meest. (1 Aj 21,5) Võiks ju arvata, et sellise armeega ei ole Jumala käest vaja nõu ja abi küsida. Ja seepärast sekkus Jumal ning mõistis Taaveti üle kohut ning seitsekümmend tuhat iisraellast surid ilma asjata (vt 1 Aj 21,14). Juhtimise juures tuleb tähele panna, et juhi tehtud vead võivad teistele haiget teha. Head otsused võivad õnnistada ja juhatada ning halvad haiget teha. „Ja Taavet ütles Jumalale: „Kas mitte mina ei käskinud rahvast lugeda? Jah, see olin mina, kes tegi pattu ja suurt kurja. Aga mida need lambad on teinud? Issand, mu Jumal! Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu, aga mitte su rahvale nuhtluseks!” (1 Aj 21,17) Jumal vastas Taaveti palvele ja heitis Iisraelile armu. Jumala armu ja juhatust on vaja Sinule ja neile, keda juhid. Ära püüa oma vigu peita, teisi süüdistada või Jumala eest ära põgeneda. Tunnista oma vigu, kasva läbi nende ja muutu targemaks.
3Mo 24-25 Lk 23:18-25 Ps 69:1-6 Õp 10:5
