“Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid…” Jesaja 66:13
Kui oled mures, tuleta endale meelde järgnevat. 1. Jumala trööst ja julgustus on reaalsed. Kas mäletad, kuidas mõnikord lapsena kurb või hirmul olid? Ja kas mäletad, kuidas ema lähedus Sind siis lohutas ja julgustas? Jumala lähedus on reaalsem kui ema lähedus toona. “Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid…” Jumal hoolib Sinust veel enam kui Su ema siis, kui alles laps olid. “Kas naine unustab oma lapsukese…? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse…” (Js 49:15-16). Sa võid alati Jumalale loota, kui julgustust vajad! 2. Julgustaja elab Su südames. Kannatustes tundub, et Jumal on kauge ja kättesaamatu. Kuid see pole nii. Jeesus lahendas selle mure, kui jüngrid olid murest murtud, andes tõotuse, mis kehtis siis ja kehtib igavesti: “Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti…” (Jh 14:16). Püha Vaim, kes on igavesti Sinuga, on lähemal kui õhk, mida hingad. Tal on olemas kõik vajalik, Ta tahab ja suudab Sind trööstida ja julgustada. Ta teeb seda mõnikord nii, et tuletab meelde mõnd laulu- või luulerida, kuuldud jutlust või mälestust. Kui see sünnib, siis võta Teda kuulda ja usu sellesse. Korda endale taas ja taas: “Julgustuse Jumal elab alati mu südames!” 3. Pühakiri toob julgustust. Apostel Paulus tuletab meile meelde, “…et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust.” (Rm 15:4). Kui oled maadligi surutud, pole Sul ehk tahtmist Piiblit lugeda, kuid tee seda siiski. See annab julgust, mida vajad.
Piiblisalmid tänaseks: Jeremija 16-20; Heebrealastele 13
